Kutsekooli ühiselamuid ootab põhjalik uuenduskuur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli haldusjuhi Mati Valli selja taha jääb kaht hoonet ühendav koridor, mis edaspidi laieneb ja kerkib kolmekorruseliseks.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli haldusjuhi Mati Valli selja taha jääb kaht hoonet ühendav koridor, mis edaspidi laieneb ja kerkib kolmekorruseliseks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi ühendatud kutsekeskkool kuulutab järgmisel nädalal välja hanke, et leida ühiselamu kapitaalremondi projekteerija ja ehitaja.


Kooli haldusjuht Mati Valli ütles, et töö ootab kolmest ühiselamust kahte, sest vanimat maja, mis asub ülejäänud kahest eemal, on kool tasapisi juba paremasse seisu sättinud.



«Sealgi on vaja veel üht-teist teha, näiteks soojustada pööning ning vahetada katus, kuid selleks pole vaja õpilasi välja kolida,» rääkis ta. «Kõnealuse kahe ühiselamu remont tuleb aga väga põhjalik. Üldistades võib öelda, et püsti jäävad vaid seinad ning kõik muu tehakse ringi: ventilatsioon, elektrisüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik, aknad, soojustus, katus...»



Kõige selle kõrval saab ühiselamu pinda juurde, sest laiendatakse kaht maja ühendavat koridori ning ehitatakse see kolmekorruseliseks.



Valli märkis, et kui üht remonti minevat ühiselamut on varem veidi remonditud, siis teine on aastakümneid lagunenud.



Suur töö ootab ees kahes etapis. Esmalt läheb tegemisse Vana-Võidu piiri poolne hoone, mis on juba õpilastest tühjaks kolitud ning kus on kütegi välja lülitatud.



«Majutasime õpilased ajutiselt kõrvalmajja ja kui esimene hoone valmis saab, kolime õpilased jälle ringi,» sõnas Mati Valli.



Töid tegev firma peaks selguma märtsi lõpuks ning remont algama aprilli lõpul või mai algul. Mõlemad hooned peavad haldusjuhi sõnul korda saama hiljemalt järgmise aasta 1. septembril.



Remondi maksumuseks prognoosib kool ligikaudu 30 miljonit krooni ehk märksa vähem, kui oleks sama töö eest maksta tulnud hiljutise ehitusbuumi ajal. Raha laekub Euroopa abifondidest ja ehituses osaleb ka Eesti riik.

Tagasi üles