Koolis püsimine osutus sinna pääsemisest keerulisemaks

Allikas: Viljandi gümnaasium

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viljandi koolide andmed näitavad, et linnas on lihtsam pärast põhikooli gümnaasiumi pääseda kui seal püsida. Olukord ei muutu ka uue riigigümnaasiumi loomise järel.

Poolteist aastat tagasi alustas Viljandi kolmes gümnaasiumis X klassis õpinguid 209 noorukit, kellest kevadeks oli järele jäänud 169. Tänavu pole lõplikult selge, kui paljud sügisel alustanud 194 õpilasest XI klassi pääsevad. Koolidelt saadud info kohaselt on praeguseks välja langenud 21.

«Võib-olla võiks sisseastumisel latt tõesti veidi kõrgemal olla,» tunnistas Paalalinna kooli direktor Aavo Palo. Tema juhitavast gümnaasiumist on kadu olnud kõige suurem, näiteks eelmisel õppeaastal langes kümnendast klassist välja koguni 39 protsenti vastuvõetud õpilastest.

Samas on nii Palo kui tema kolleeg Jakobsoni koolist Eero Järvekülg seda meelt, et võimalus tuleks noortele siiski anda. «Näiteks poisid avanevad hiljem ja seda peab sisseastumiskatseid tehes arvestama,» sõnas Palo.

Järvekülje meelest tuleks õpilastele märksa enam läheneda isiksusest lähtuvalt ning keskharidus peaks olema enamat kui kõrgkooliks valmistumine. «Praegu on põhikoolilõpetajatel kaks võimalust: jätkata gümnaasiumis või kutsekoolis,» nentis ta. «Paraku ei sobi 20 protsendile kumbki neist.»

Noortele tahab võimalust pakkuda ka uus riigigümnaasium. Selle direktor Ülle Luisk on kooli vastuvõtmise teinud küll mitmeastmeliseks, kuid kokkuvõttes pole  gümnaasiumi pääseda tema hinnangul keerulisem kui seni. Seega pole välistatud ka suur väljalangevus.

Uue kooli kümnendas klassis asub Luisu andmeil õppima 170-180 noort. 47 neist on mõnes linna või maakonna põhikoolis õppinud nii edukalt, et sai personaalse kutse. Eksamile tuli 157 põhikooli viimase klassi õpilast. Neist kuue teadmiste proovi tulemused jäid alla 40 punkti, mispuhul soovitab kooli lehekülg hakata kohe otsima teisi õppimisvõimalusi.

Ülejäänud jagunesid kaheks. Pooled tegid eksami nii hästi, et pääsesid otse kooli, ja pooled üritavad seda vestlusvoorus.

«Kui testi tulemus jääb alla 40 protsendi, siis pole tõesti mõtet gümnaasiumi püüelda,» arvas Järvekülg. «Neile, kelle tulemus jääb 45 ja 50 vahele, peaks aga võimaluse andma.»

Jakobsoni kooli juht avaldas tunnustust Paalalinna gümnaasiumile, mis on aastate jooksul koolitanud nii eliitõpilasi kui andnud võimaluse keskpäraste tulemustega õppuritele. Paljud pole seda ära kasutanud, kuid on neidki, kes on gümnaasiumi edukalt lõpetanud.

«Jälgime, kuidas meie õpilased hakkama saavad,» selgitas Aavo Palo. Kui õpetajad näevad, et nooruk ei suuda või ei taha õppida, saadetakse ta kiiresti koolist ära. «Nii pääseb mõni veel sügisel ametikooli ja see distsiplineerib ka teisi,» lisas Palo.

Koolijuhid nentisid, et paljudel juhtudel on väljalangemise põhjuseks soovimatus õppida või oma võimete ülehindamine.

Ülle Luisk tunnistas, et ka uue ja õpilast rohkem arvestava õppekava järgi ei ole vähese viitsimise korral võimalik riigigümnaasiumis hakkama saada.

Tagasi üles