/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2012/05/23/1121778t1he5e3.jpg)
Paar tuhat esinejat valmistub tähistama 2. juunil peetava Viljandimaa laulu- ja tantsupeoga 130 aasta möödumist esimesest rahvapeost siin maakonnas. Tänavune aasta on eriline ka selle poolest, et laulu- ja tantsupidu peetakse koos.
Pidu liigub ajast aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi lauluväljakul asetleidvast suurpeost võtab osa üle 1500 laulja, ligi 500 tantsijat ja veidi alla 100 puhkpillimängija.
Ajaloolise tagasivaatena seatud peo laulupool järgib muusikapidude arengut läbi 130 aasta neljas plokis.
«Alustame ärkamisaja ehk XIX sajandi lõpuga,» rääkis peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst. «Traditsiooniliselt astuvad kõigepealt üles puhkpillid. Seejärel on meeskooride kord, algul ju naisi peole esinema ei lastud! Niimoodi tuleme ajas edasi, kuni jõuame tänapäeva välja.»
Laulupeo kunstiline juht on Pille Kährik, kellele on abiks Agnes Kurg.
Neli osa
Tantsupeo pool on samuti jagatud nelja 15-minutilisse ossa ning osalejad said valida, millise perioodi tantse nad soovivad esitada. Alustatakse ärkamisaja folkloorses meeleolus, järgneb Ernst Idla võimlemine sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast, seejärel tulevad nõukogudeaegsed ning neljandana tänapäevased rahvatantsud.
Tantsupeo plokid on kavandanud Anneli Arraste, Tiia Kadalipp, Vaike Rajaste ja Ave Alvre.
«XXI sajandi alguse autoriloomingu hulgast on muide kolmveerand tantsudest meie oma maakonna autorite loodud,» märkis peakorraldaja.
Uue ootuses
Tänavu ei osale peol noored rahvatantsijad. Ligi 450 esimese kuni kuuenda klassi last pidasid oma tantsupäeva aprilli lõpul Viljandi spordihoones.
«Noortel oli see aasta oma pidu,» kinnitas Kati Grauberg-Longhurst. «Kui varem on laulu- ja tantsupidu peetud eraldi, siis tänavu on ühe platsi peal koos nii laul, tants kui puhkpillimuusika. Paljud tantsulapsed ka laulavad ning seekord saavad nad rahulikult ühele alale keskenduda ega pea kiiruga tantsijast lauljaks ümber kehastuma.»
Teise põhjusena tõid korraldajad välja lauluväljaku platsi halva seisukorra. Kui täiskasvanud tantsijad oskavad auklikul platsil ehk vigastusi vältida, siis tantsulapsi sinna ohutuse mõttes pigem ei lasta.
«Ootame ära uue väljaku ning siis läheme ja tantsime seal koos,» ütles Grauberg-Longhurst. «Tõenäoliselt on see praegusel lauluväljakul viimane suur rahvapidu enne uuendustöid.»
Viljandimaa laulu- ja tantsupidu saab tavapäraselt alguse rongkäiguga läbi kesklinna. See stardib 2. juunil kell 16.30 maagümnaasiumi algklasside maja juurest ning liigub mööda Jakobsoni ja Tallinna tänavat lauluväljakule. Pidu läheb seal lahti pärast rongkäigu lõppu ning on kuulajatele ja vaatajatele prii.