Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Agu Leivitsa sõnul tõuseb märgalade loomuliku veerežiimi taastamine varsti esiplaanile nii Eestis kui mujal Euroopas.
Esimene pääsuke
24. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega meil rabade ja soode taastamisest pääsu ole. Iseasi on muidugi, kuidas ja milliste allikate toel seda teha saab,» arutles looduskaitse bioloog.
Agu Leivits rääkis, et Eestis tehti 1960.-1970. aastatel palju sellist metsakuivendust, mis jõudis otsapidi rappa välja. Ka Soomaa rabade servades on ohtralt kraavitatud alasid. «Sellest, miks Kuresoos suisa lagedale rabale kraavid sisse tõmmati, ei saa tänapäeval enam keegi aru,» nentis ta.
Kraavitamisega kaasneb paraku see, et lage rabaala kaob ja asemele tuleb mets. Puurinde pealetungi tõttu kaob nendest paikadest hulk kaitsealuseid liike, sealhulgas kurvitsalised, kahlajad ja kaljukotkad, kes vajavad elamiseks või toitumiseks lagedat rabamaastikku.
«Kui tahame taastada kuivendatud alal looduslähedase veerežiimi, ei piisa ainult kraavide kinniajamisest, vaid tuleb ühtlasi eemaldada puud. Need töötavad märgalal nagu pumbad: juhivad aurustumise kaudu vett maapinnast välja,» põhjendas Agu Leivits metsaraie vajalikkust.
Looduskaitse bioloogi tõdemust mööda levib inimeste hulgas valearusaam, nagu jäetaks soo taastamise käigus mingi ala vee alla ja uputataks nõnda kogu ümbruskond. Tegelikult on asjalood hoopis vastupidi: suured üleujutused on osaliselt tingitud just sellest, et tiheda kuivenduskraavide võrgu tõttu voolab vesi rabast välja kiiremini kui loodusliku veerežiimi korral.
«Raba on ju veemägi, mis hoiab käsna kombel vett endas ning pidurdab üleujutust,» selgitas Leivits.
Soode veerežiimi taastamine oli tema sõnul kirjas juba Soomaa eelmises kaitsekorralduskavas ja Kuresoo projekt on esimene pääsuke. Mõistagi plaanib keskkonnaamet teha rabas pärast taastamise lõppu seiret: sinna pannakse automaatsed veetaseme mõõtjad ja jälgitakse elustikus toimuvat nii seireruudu tasandil kui satelliidi- ja aerofotodelt.
«Sellist taastamist tuleb võtta kui tulevikku investeerimist. Uues looduskaitse arengukava eelnõus on aastaks 2020 plaanitud taastada Eestis veerežiim umbes 10 000 hektaril,» lausus Agu Leivits.