/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2012/05/21/1117530t1he68d.jpg)
Ajukäärulised kogritsad rõõmustavad seenesõpru praegugi, kuid nagu ütles mükoloog Kuulo Kalamees, on lõppema hakkav kevadine seeneaeg möödunud tagasihoidlikult.
Kevadine seeneaeg tõmbub koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhjuseks on paiguti pikalt vindunud ja jahedavõitu kevad,» nentis ta, aga märkis, et puhuti saab rääkida ka rikkalikest leidudest — nagu seda meie kliimaoludes ikka juhtub.
Tuntumatest söögiseentest võib aprillist juunini leida kogritsaid, mürkleid ja kurreleid. Kogritsad on värskelt väga mürgised, aga korduva ja pika kupatamise järel head söögiseened. Asjatundjad hindavad eriti mürkleid ja kurreleid, mida sobib värskelt pannile panna.
«Üldiselt on tänavune kevadseente saagikus alla keskmise,» hindas Kalamees. «Tartu lähedal haavikus on mul üks kindel kurrelite koht. Sedapuhku sain neid ühe pannitäie jagu, aga mõnel kevadel olen sealt tulnud kolme suure pangetäiega.»
Mükoloog märkis, et kui tavapäraselt on enim kurreleid toomingate õitsemise aegu, siis sedapuhku oli see varem ja praegu suurt kurrelisaaki otsima minna ei tasu.
Tema sõnul on tänavu olnud suurem võimalus kohata kevad- ja hiidkogritsaid. Nii juhtus ka käesoleva kirjatüki autoriga, kes käis kevadisel seeneretkel eelmisel nädalal. Saime kahe peale Põlvamaal oma kogritsakohast üllatuslikult suure kevadkogritsate saagi.
Eeskätt just ühes metsasopis oli viljakehasid rohkelt ja paljud neist suured, lausa mehe rusika mõõtu.
Samas näiteks teises kohas Põlvamaal sattus silma vaid mõni üksik kevadkogrits. Tänu ühe paiga saagikusele kogunes mõne tunniga kevadkogritsaid mitu kilo ehk tublisti üle saja viljakeha. Esimest korda elus leidis siinkirjutaja ühe liudkogritsa.
«Siis lihtsalt vedas,» hindas Kalamees suurt seenesaaki. «Aga eks kohtade saagikus ole ka erinev. Muide, liudkogritsaid näib tänavu tavapärasest rohkem olevat. Samuti on palju leitud looduskaitse all olevat limatünnikut, teame nüüd uusi kasvukohti.»
Aias, pargis, kalmistul ja ka metsaveerel võib praegu märgata mürkleid. Veel on tänavu mükoloogi andmeil sagedasti esinenud mügarliudikut, pisikest kausjat seent, millele meeldib kasvada ülaste seltsis. Mügarliudik pole tavaline sugugi igal aastal.
Teise korra, möödunud reedel, käis siinkirjutaja kogritsakohas Valgamaal ja kurrelipaigas Viljandimaal. Kurreleid ei leidnud ühtegi, kevadkogritsaid oli üksikuid.
Kui ilm soosib — jagub vihma ja sooja —, võib kuu aja pärast metsast korjata esimesi kukeseeni ja puravikke.