Ümarjas hoone sai nurgakivi

Pärast tähtsaid ametimehi heitis nurgakivile veidi mörti tulevase hoone elanik Salma Tiisler. Foto: Elmo Riig / Sakala

Jämejalale kerkival kaarja vormiga haiglahoonel leiti eile üks nurk, kuhu passis päeva meenutused kaarjas silindris nurgakiviks müürida.

Viljandi haigla juhatuse esimees Ülle Lumi sõnas, et nurgakivi sisse saavad kaasa ka haiglarahva ühised väärtused: hoolivus, ausus, töökus ja vastutustundlikkus.

Lumi rääkis, et vaid kümme aastat on varem eraldi töötanud raviasutused ühise sihtasutusena toimetanud, kuid selle ajaga on tehtud palju ümberkorraldusi, antud tühjadele hoonetele värske ilme ning hakatud pakkuma uusi teenuseid.

Ta ütles, et haigla soovib anda hea väljanägemise kogu oma Jämejala kinnistule ning koondada sinna teenused, mis rahuliku ja ilusa ümbrusega hästi haakuvad. «Kohe seejärel asume tegelema järgmise etapiga — aktiivravi süsteemi ja hoone uuendamisega,» lisas Lumi.

Eile pidulikult nurgakivi saanud Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse ehituse teine etapp algas paar kuud tagasi ning maja peab valmima tänavu 30. novembriks. Haigla teatel on sinna plaanitud 48 voodikohta nii hooldusravi kui tasulise hooldusteenusega patsientidele, eeskätt mäluprobleemiga inimestele. Vabu kohti tõenäoliselt ei jää.

Just dementsussündroomi põdevatele klientidele mõeldes sai maja ümara põhiplaani. Nii jõuavad rändama kippujad eksimiste ja sekeldusteta oma tuppa tagasi. Haigla andmeil pole dementsussündroomiga patsientidele maakonnas veel päris sobivaid hooldustingimusi.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tõdes, et tulevane hoone on oluline nii maakonnale kui kogu Lõuna-Eestile ning see valmib just õiges kohas. «Tugev on see ühiskond, kus oma nõrku hätta ei jäeta,» lausus ta.

Riigikogu liikmest Viljandi haigla nõukogu liige Peep Aru ütles, et riik soovib oma inimeste eest paremini hoolitseda ning selliste hoolduskeskuste valmimine on üks viis abivajajateni jõuda.

«Haigla nõukogu liikmena on mul hea meel, et üks pikk protsess on mitu aastat kestnud mõttevahetuste, vaidluste ja plaanide ümbertegemise järel jõudnud nurgakivi panekuni,» lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi poolt õnnitles haiglat kantsler Marelle Erlenheim, kelle andmeil on Viljandi õendus-hoolduskeskus üks üheksast sarnasest projektist, mis Eestis tänavu tulemuseni jõuavad.

Viljandi haigla õendus-hoolduskeskuse ehituse esimene etapp lõppes mullu juunis. Toona rekonstrueeriti psühhiaatriakliiniku endine hoone, mis muudeti tänapäevaseks hoolduskeskuseks.

Teises etapis valmiv kõnealune juurdeehitis ühendatakse remonditud hoonega galerii kaudu.

Uue hoone projekteeris arhitekt Kalle Rõõmus ja selles on 1738 ruutmeetrit. Haigla iseloomustab, et sellest tuleb kena ja valgusrikas ümara põhiplaaniga kahekorruseline maja.

Nii õendus-hoolduskeskuse esimest kui teist etappi veab peatöövõtjana osaühing Silindia.

Esimese etapi maksumuseks kujunes 976 339 eurot ning teine nõuab ligikaudu kaks miljonit eurot.

Euroopa regionaalarengu fond annab 1,39 miljonit eurot ning ülejäänu tuleb haigla eelarvest.

Raamatuesitlus

Õendus-hoolduskeskuse nurgakivi panekul esitles ajaloohuviline Heiki Raudla oma raamatut «Kilde Viljandi meditsiini ajaloost».
• Autori sõnul oli Viljandi haigla soovil algul plaanis avada vaid selle asutuse ajalugu, kuid kirjutades paisus teema suuremaks.
• Raamat valmis olulisel aastal: tänavu möödub 185 aastat esimese haigla avamisest Viljandis, 115 täitub Jämejala haigla ja 10 aastat sihtasutuse Viljandi Haigla asutamisest.
Allikas: «Sakala»