Kalamehed ootasid haugihooaega pikisilmi

Karksi-Nuiast tulnud kalamees Vello Metsavas püüdis lõunaks Õisu järvest välja üle 40 sentimeetri pikkuse nolgi. Ta ütles selle olevat ühe väiksema, mille tänavusel havipüügihooajal kätte on saanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mehed said seitse haugi — nii algas Õisu järvel havipüügihooaeg. 11. maist on lubatud siseveekogudest purikaid lantida. Võrtsjärvest ja merest tohtis neid tõmmata juba selle kuu esimesest päevast peale, Peipsil tuli haugipüügiga kannatada 16. maini.

«Mehi kogunes hommikul suur hulk. Kümmekond oli neid kindlasti järvel,» lausus möödunud nädala algul Õisu järvel kalastav Paistu mees Leo Raiv.

Tema ja kaaslane olid juba kell seitse oma rohelise paadiga järvele läinud, kuid havipüügiplaanid jooksid paraku liiva. Mootor läks katki ja sestap ei saanud nad õieti lanti loopida, vaid pidid leppima aerupaadis õngitsemisega ajal, mil teised olevat välja tõmmanud päris mitu purikat.

Kassikala jätkus kõigile

«Need, kes haugi said, olid mootorpaadiga järvele mitu tiiru peale teinud,» sõnas Leo Raiv. Oma saagiks ütles ta olevat langenud peamiselt kassikala. Seda tõid tema ja paarimees ämbris kaldale üsna suure hulga.

Ehkki kassikalaks nimetatu ei pea ilmtingimata kassile minema, on neil kahel mehel tõesti kodus hiirekuningad ning nood said nüüd maiustada. Tänapäeval pidavat neile loomadele küll poest ostetud krõbuskid rohkem meeldima, ent saak tulevat tõendusmaterjalina ikka koju viia, muidu küsivat naine kohe, kus kaasa käis, räägivad mehed muigamisi.

Kassikala olid saanud ka Õisu järve suubuva jõe ääres ussikesega õngitsenud mehed. Kohalik elanik Jüri Hendriksoo näitas pärast tunnist püüki kilekotis ette särje ja paar ahvenat. Tema sõnutsi paadita enam järvest haugi saagi. Vanasti saanud Rimmu pool ujumiskoha juures ka lanti loopida, aga nüüd olevat seegi koht liiga rohtu kasvanud.

Leo Raivi jutu järgi pole kevaditi harrastuskalapüügi puhul vahet, kas kasutada lanti või elussööta. «Ühtemoodi võtab ikka. Suurem püük jääbki kevadesse ja sügisesse — suvel ei saa siin midagi,» selgitas ta.

Raiv ütles end olevat pikisilmi oodanud, millal kukub kuupäev, mis lubab siseveekogult haugi püüda.

11. maid passis ka Karksi-Nuia mees Vello Metsavas. «Olen nüüd iga päev käinud ja igast järvest havi saanud. Ilma ei ole pidanud kunagi koju minema,» kinnitas ta. Varem olevat ta käinud Võrtsjärvel, nüüd püüab Tündre järvel, Ruhijärvel, Veisjärvel ja Õisu järvel. «Kõik käin läbi. Olen iga päev kalal,» lausus Metsavas. Tänavu kõige suurema, üle kahe kilo kaaluva purika ütles ta end olevat saanud Veisjärvest.

Ruhijärvest oli mees enda jutu järgi välja tõmmanud neli havi. Õisus näkanut nimetas ta nolgiks. «Oli teine natuke üle neljakümne sentimeetri,» sõnas Metsavas, kes oli pannud paati isegi mõõdupuu, et alamõõdulisi välja ei sikutaks. «Ninaotsast sabauimeni peab olema 40 sentimeetrit,» lausus ta ja mõõtis suud maigutava nolgi uuesti üle.

Dokument järvele kaasa

«Mõõdus on ta kindlasti, seda võib öelda juba peale vaadates,» lausus Vello Metsavas ja lisas, et kalainspektorit ta ei karda. Pensionäril pole tema jutu järgi püügiluba tarvis: piisab pensionitunnistusest või selle koopiast. Metsavasel oli nahkkaante vahel kaasas ka ID-kaardi duplikaat.

Keskkonnaministeerium on ette näinud, et peale pensionäride pole luba tarvis veel eelkooliealistel lastel, alla 16-aastastel õpilastel, õigusvastaselt represseeritutel ning puudega isikutel.

Harrastuspüügil soodustust saavad inimesed peavad kalastama minnes isikutunnistuse kõrval kaasa võtma ka soodustust tõendava dokumendi, näiteks õpilaspileti või pensionitunnistuse.

Metsavas teadis rääkida, et hommiku poole oli järvel ka nooremaid, püügiloa ostnud mehi. Konkurente kaaskalastajais ei nähta: isegi linnuvaat­lustorni juures päev otsa askeldanud pelikan ei jäänud ilma ning kugistas ühtelugu kalda äärest kättesaadud nokapoolist.

Temaga seltsis pidas lõunapausi ka Metsavas. Tulnud kaldale, puhkas ta natuke, et siis jälle paadimootor käima tõmmata ja püügile põristada. Varem kui kell viis õhtul ei plaaninud hommikul üheksa paiku tulnud mees lahkuda.

«Püügimeeste paatidel on praegu ägedad mootorid,» heietas ta juttu. Temalgi olevat bensiinimootor olemas, ehkki praegu käivat paat akuga: hea vaikne sõita ja saab lanti järel vedada.

Metsavasel seisid paadi tagaosas püsti kaks spinningut ja landid jooksid järel. «Üks mees, üks luba,» ütles ta ning lisas, et kui tahad püügiriista teisele anda, peab temalgi luba olema.

Keskkonnaministeeriumi antud harrastuspüügiõigus lubab korraga kalastada kolme üht või eri liiki püügivahendiga. Nende hulka kuuluvad näiteks rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng, und, räimeõng, harpuunpüss ja harpuun.

Meeste sõnutsi võtab tänavu kevadel harrastuspüüdjatel haug Õisu järvel kõige paremini kalda ääres. «Kui kala seal koeb, läheb haug sinna sööma,» selgitas Leo Raiv. Sügise poole tuleb tema jutu järgi püüda rohkem järve keskelt.

Iga kalamees loodab välja tõmmata ikka haugi. Tõtt-öelda tunneb Raiv mõnu ennekõike püügist, sest haugi söömisest ta eriti ei hooli. «Püüda on huvitav. Lanti loopida mulle meeldib,» tähendas ta.

Haugi aastaring

Landiloopimisega võib kalamees algust teha juba aasta algul. Kalastuskalendri järgi sobivad haugi talipüügiks jaanuar ja veebruar. Märtsis algavad piirangud. Tänavuse kalastuskalendri järgi keelati merest haugi püüdmine 1. märtsil ning sama kuu keskel kehtestati keeluaeg siseveekogude jäävabas vees. Peipsi järvel algas kuu aega kestev haugipüügi keeld 15. aprillil. Sel ajal haug koeb.

«Peipsil koeb ta hiljem, sestap lükkub edasi ka hooaja algus,» lausus kutseline kalur, osaühingu Järvekala osanik Leo Aasa. Keelu- ja püügiajad sõltuvad tema sõnutsi vee temperatuurist ja veekogude olustikust.

Mõni aasta tagasi otsustati Võrtsjärvel alustada havipüügihooaega 10 kuni 15 päeva senisest varem. «Haug kudes enne ära ja kui ükskord püüdma tohtinuks hakata, poleks ta enam püünisesse läinud,» rääkis Aasa.

Maikuu esimesel päeval lõppes merel ja Võrtsjärvel haugipüügi piirang. Siseveekogudest tohtis neid kalu püüda juba ülemöödunud nädalavahetusest peale.

Kalastuskalendri kirjeldust mööda on haug maikuus näljane ja ablas ning sööb ja ründab kõike, mis vees liigub. Juunis jätkab ta samas vaimus: tema toidulaual on ahven, kiisk, särg, viidikas ja koger.

Juulis muutub havi loiumaks. Kalaportaali järgi on siis spinninguga püüdes jõel või järvel suurem lootus saaki tabada varahommikul ja hilisõhtul.

Augustis on vesi havile kohati liiga soe, sestap poeb ta sügavamale peitu, et muutuda taas liikuvamaks kuu lõpupoole. Spinninguga püük tuleks jõel või järvel ajastada varahommikutele ja hilisõhtutele. Merel võiks otsida rohuseid kohti, kuhu loodus on särjele, ahvenale ning kogrele kodu ehitanud.

September muudab haugid jälle tegusaks. Nad koguvad siis talveks rasva. Seda soosib soe sügis. Oktoobris näkkab kala nii kaua, kui jätkub päevavalgust.

Soojade ilmade püsides peaks kalamees novembris arvestama, et need soosivad talverasva kogumist ning haugiparved liiguvad suhteliselt madalas vees. Aasta lõpuni võib vabalt haugi saada.

LUBA
Harrastuspüük tähendab rohkema kui ühe lihtkäsiõngega või teiste sportlike vahenditega püüki ja selleks on võimalik osta luba käsimüügipunkti kaudu, samuti mobiili- või internetimaksega. Hinnad on järgmised:
• 24 tunni eest 1 euro
• 7 päeva eest 3 eurot
• 182 päeva eest 13 eurot
• 365 päeva eest 20 eurot.
Allikas: keskkonnaministeerium