Samal ajal kui Viljandi linnavalitsus sipleb aina suuremas rahapuuduses, saavad volikogu liikmed endiselt kord kuus istungil käimise eest 300-kroonist tasu, mida osa neist ka ise vajalikuks ei pea.
Volikogu liikmetele makstavad tasud kurnavad linna rahakotti
20. veebruar 2009, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui Viljandi linnavalitsus sipleb aina suuremas rahapuuduses, saavad volikogu liikmed endiselt kord kuus istungil käimise eest 300-kroonist tasu, mida osa neist ka ise vajalikuks ei pea.
Paljudes Eesti omavalitsustes on volikogude liikmetele raha makstud taasiseseisvumisest alates, kuid Viljandis võib seda pidada uueks praktikaks. Nimelt langetati sellekohane otsus esimest korda pärast viimaseid kohalikke valimisi, kui võimule tuli Reformierakonna, Isamaaliidu, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon.
Enne seda tavatses mitu kohalikku rahvaesindajat rõhutada, et nemad on valmis kodulinna hüvanguks töötama ühiskondlikus korras ega pea õigeks selle eest raha võtta. Pikka aega oli ainsana tasu ette nähtud esimehele, ent selle ameti pidajad võtsid välja vaid poole summast või jätsid selle puutumata.
Eri summad
Eelmisel aastal kulus koos maksudega 27-liikmelise linnavolikogu tasudeks 549 400 krooni, mis moodustab käesoleva aasta eelarves investeeringuteks mõeldud summast peaaegu ühe protsendi. Umbes nii palju kulub ka tänavu. Sama summa eest oleks võimalik kinni maksta suurem osa kevadisest tänavaparandamisest või lasta valmis ehitada pool turu parkla alla planeeritud sademevete torustikku.
Kui volikogu lihtliikmed saavad pelgalt 300-kroonist istungil osalemise tasu, siis esimees Tarmo Loodusele on ette nähtud 10 000 kooni, millele lisandub veel 1000 krooni suurune isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon.
Aseesimehe Karl Õmbluse tasu on 5000 krooni kuus ning fraktsioonide ja komisjonide esimehed saavad vastavalt 3000 ja 1000 krooni.
Fraktsioonidele on võimaldatud tegevuskulude katteks iga liikme kohta 1000 krooni, mis kõigi peale kokku teeb aastas 81 000 krooni. Selle summa kasutamise täpse otstarbe otsustavad fraktsioonid ise ning ette on tulnud neidki kordi, kui osa rahast on läinud heategevuseks.
Kuigi kõik eile «Sakalaga» rääkinud volikogu liikmed tunnistasid, et nad ei näe kord kuus peetavatel istungitel kohal käimise eest makstaval 300-kroonisel tasul erilist mõtet, pole laiemas ringis sellest loobumist arutatud. Samas leidsid nad, et komisjonide ja fraktsioonide juhtide tasustamine on ennast õigustanud, sest nõupidamisi korraldatakse varasemast korrektsemalt.
18 protsenti vähem
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Tarmo Looduse sõnul ei saa öelda, et volikogu pole oma kulusid koomale tõmmanud.
«Otsustasime uue eelarve koostamise algul, et volikogu peab ise eeskuju näitama, ning olemegi oma kulusid mullusega võrreldes 18 protsenti kärpinud,» rääkis ta.
Uude eelarvesse jäetakse vähem raha näiteks koolituskuludeks. Samuti loobutakse koosolekulauale saiakeste ostmisest.
Mis puudutab 300-kroonist kohalkäimisraha, siis selle kaotamist pidas Loodus mõeldavaks, kuid ei soovinud ennustada, kas ka tegelikult selleni jõutakse.
Talle endale makstavat 10 000 krooni pidas volikogu esimees piisavaks, et hüvitada istungite elluviimise, linnakodanikega kohtumise ja avalike esinemistega kaasnevaid kulusid. Samuti hindas ta õiglaseks aseesimehele makstava 5000- kroonise summa, sest Karl Õmblus on hästi koordineerinud komisjonide tööd ja aidanud kaasa info ladusale liikumisele.
Opositsioonilise Koduse Viljandi fraktsiooni esimees Mart Salumäe ütles, et tema nimekirjakaaslased oleksid nõus tasude maksmise korda üle vaatama. «Me ei arva, et 10 000 krooni volikogu esimehele oleks ülearu palju, aga mitu teist aspekti selles süsteemis on enam kui küsitavad.»