Paistus võib põhikoolist saada algkool

Lasteaia ületoomine võiks anda põhja tugevale algkoolile. Sellest õppeaastast kooliga sama katuse all olev rühm on hästi kodunenud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Neliteist peret, kes on oma tuleviku sidunud Paistuga, on andnud allkirju, et sealne põhikool ei muutuks algkooliks. Ka õpilased ja õpetajad tunnevad tuleviku pärast muret.

27. veebruaril arutab volikogu valla arengukava, mis näeb ette haridusvõrgu korrastamist. Teisisõnu võib see tähendada Paistu kooli muutumist kolmeklassiliseks lasteaiaks-algkooliks. Põhikoolina jätkaks tegevust valla teine õppeasutus Holstres. Paraku napib õpilasi mõlemal pool.

Kardavad kadumist

Valla poole pöördunud inimeste lapsed pole veel kooliealised, kuid vanemad soovivad nad Paistu kooli panna. Allakirjutanute seas on neidki, kes alles rajavad oma kodu Sultsi kanti. Lapsevanemate sõnul näitab see, et maapiirkondade inimestest tühjaks jooksmine on eelarvamus, kuid põhikooli kadumine võib inimesi siiski ümber otsustama panna.

Allkirju kogunud Kairi Luik rõhutas, et tegu pole konfliktiga, vaid lihtsalt oma huvide väljendamisega. «Piirkonna areng sõltub läbimõeldud otsustest, mille langetamiseks on vald kutsunud inimesi arvamust avaldama,» lausus ta.

Lapsevanemad kardavad, et nagu mitmel pool mujal, on keskmise kooliastme kaotamine esimene samm õppeasutuse lõpliku hääbumise teel.

Praktiline vaatenurk

Vallavanem Ene Saare sõnul on valusa teema arutamine hädavajalik, sest riigi hariduspoliitika järgi pole alla 90 õpilasega põhikoolil tulevikku. Praegu on mõlemas koolis ühe väikse klassi jagu lapsi puudu.

«Kui soovime, et meil üldse säiliks võimalus anda põhiharidust, peame tegema valiku,» lausus ta.

Vallavanema arvates tasub muudatused just Paistus ellu viia sellepärast, et sealse koolipiirkonna põhikooliealistest lastest 17 eelistab omandada haridust mujal, samal ajal kui Holstres on selliseid lapsi vaid neli.

Teine põhjendus on see, et valla suurim, Paistu lasteaed tegutseb kortermajas. «See pole lasteaia arendamiseks sobiv koht, kuid uue hoone ehitamine läheks maksma kuni 15 miljonit,» jätkas Saar. «Mõttekam on viia lasteaed Paistu kooli, mille ruumid ei pruugi peagi enam täit rakendust leida.»

Tasavägised koolid

Paljusid Paistu õpetajaid selline valik siiski hämmastab, sest koolide tase, õpilaste arv ja materiaalsed võimalused on võrdsed.

«Meie ja Holstre kooli piirkonna sünde võrreldes võiks 2014. aastal meil õppida 85, aga Holstres vaid 53 last,» rääkis klassiõpetaja Taimi Luik. Teda ei veena väide, et sellise tulemuse taga on Paistu keskuse õpilased, kellel on sama pikk koolitee  mõlemale poole.

«Praegu käib meile sealt 21 last, enamik on pärit ikkagi teistest küladest,» jätkas Luik, viidates sellele, et kool sai rajatud Sultsi just ääremaa laste kooliteed arvestades.

Paistu kooli hoolekogu otsustas vallavalitsuse kava toetada.

«Me ei saa asja vaadata vaid oma kooli seisukohast, sest kodanikena vastutame terve valla arengu eest,» sõnas hoolekogu esimees Jüri Eek.

Paratamatult kahaneva õpilaste arvu korral pole tema arvates põhiküsimus mitte kooli ülalpidamine, vaid see, et piiratud keskkond ei paku lastele piisavalt arenguvõimalusi.