MART LAAR on öelnud: «Kui tahame, et ka Euroopa Liidu raha kasutataks tõepoolest Eesti arenguks ja mitte lihtsalt ühtlase kihina leivale määrimiseks, siis on haldusreform möödapääsmatu.» Tal on õigus.
Ülo Tuvi: Viljandi maakond tuleks liita üheks vallaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigivõimu koondumine regioonide keskustesse ja riigiasutuste lahkumine Viljandist on mõistetavad, sest Viljandimaa elanikkond on juba aastaid järjekindlalt kahanenud. Noored lahkuvad mujale tööle, seega langeb ka sündimus.
Siin peitubki põhjus, miks on just praegu õige aeg vähendada valitsemiskulusid, suurendada planeeringute osatähtsust ja moodustada maakonnast üks vald.
Niisuguse üksuse keskus peaks asuma mõistagi Viljandis, sest minu arusaama järgi on tegu ainsa tõsiseltvõetava tõmbekohaga kõigile viljandimaalastele. Ja ühest halduskeskusest piisaks kõigi teenuste osutamiseks.
PRAEGUSTE väikeste omavalitsuste tulubaasides on liiga suured erinevused. Sama kehtib arengutaseme, ametnike hulga, palkade, lisatasude, puhkusetoetuste ja muu säärase kohta. Tähelepanuväärsed erinevused on ka riigiametites ja omavalitsuses töötavate ametnike palkade vahel.
Viljandi lähedal paiknevad omavalitsused saavad end kindlamini tunda, sest neis on tööhõive koos maksude laekumisega suurem. Näiteks tõstis Paistu vald 2008. aasta detsembris valla töötajate palkasid kaheksa protsenti, säilitades ka puhkusetoetused kuupalga ulatuses. Meenutagem, et samal ajal on riik õpetajatele ette näinud vaid nelja protsendi suuruse palgatõusu. Tarvastu ja Kõo vallal on aga raskusi lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdse palga maksmisel, sest nende tulubaas on nõrgem.
MA EI USU, et laiaulatuslik vabatahtlik valdade ühinemine oleks võimalik. Tõestuse sellele leiame Mulgimaalt: Halliste ja Abja valla ühinemine jooksis läbirääkimiste lõppfaasis liiva ning Mõisaküla keeldus üldse sel teemal aru pidamast.
Viljandi ja teda ümbritsevate valdade ühinemise algatus tuli esimest korda päevakorrale juba kümme aastat tagasi. Siis ei saanud see hoogu sisse Viljandi ja Viiratsi huvi puudumise tõttu.
Viljandi ümber rõngasvalla moodustamine vallakeskusega linnas oleks aga poolik lahendus. Endiselt jääks alles pidev arvlemine kahe omavalitsuse vahel ja kuhugi ei kaoks ka dubleeritud ametikohad.
Kui riik haldusreformi ellu viiks, väheneksid kohalike poliitikute manipuleerimisvõimalused ning oleksid võimalikud stabiilsus ja areng.
TIHTI RÄÄGITAKSE teenuste kättesaadavusest. Praegused omavalitsused ei ole teenuste pakkujad, vaid lubade väljastajad ja kohapealse elu korraldamiseks lepingute sõlmijad. Teenuseid pakuvad kodanikele riik ja ettevõtjad ning see on palju määravam kui omavalitsuse kontorite olemasolu kohapeal.
Seega küsigem: kuhu peaks olema koondunud teenuste pakkumine? Eks ikka sinna, kus on küllalt tarbijaid. Viljandimaa puhul oleks see koht vaieldamatult Viljandi. Me võime küll Kärstnas autoremonditöökoja avada, kuid vaevalt seda kuigi palju kasutataks. Ka praegu tehakse enamik piirkonna omavalitsusi puudutavaid otsuseid maakonna keskuses.
Koolid ei kaoks kuhugi. Neid juhivad ikkagi koolijuhid, mitte vallavanemad. Keegi ei sulge haridusasutusi seni, kuni ümbruskonnas jätkub lapsi. Suur omavalitsus muudaks süsteemi vähem kohmakaks, sest ära jääks praegune omavalitsustevaheline arvlemine. Paraneksid ka elanike valikuvõimalused koolide ja lasteaedade osas.
Transpordikorraldus ja teede hooldus toimuvad lepingute alusel ning nendega tegelevad ettevõtted, mitte vallavalitsused. Ettevõtetega lepingute sõlmimiseks ei pea igas külas olema omavalitsus. Küsimus, kes meil suures omavalitsuses teed lahti lükkab, on asjatu.
SOTSIAALHOOLEKANNE jääks samuti toimima nende koduhooldajate ja sotsiaaltöötajatega, kellele jätkub piirkonnas töökoormust. Vaid juhtimine muutuks tsentraalsemaks. Munitsipaalhooldekodude võrku arendataks otstarbekalt, mitte nii, nagu praegu Viljandi piirkonna omavalitsustes, kus ei suudetud kokku leppida ühise vanadekodu ehitamises.
Paistu vald kavatseb KOIT programmi raha kaasates ehitada uue, 20-kohalise hooldekodu Paistu asulasse. Kas see on majanduslikult otstarbekas? Vaevalt.
Arvan, et suures omavalitsuses on paremad võimalused eurotoetust ära kasutada, planeeringuid teha ja raha äärealadele suunata. Kutsun üles looma Viljandi maakonnast ühtset omavalitsust — Viljandi valda.