Mulgid otsisid, mida seekord päriseks osta

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Mulgimaa hiilgeajad jäävad möödanikku, leiavad nii president Toomas Hendrik Ilves kui rahvusringhäälingu juhatuse liige, Halliste valla juurtega Tiina Kaalep põhjust ka rõõmustada: kodukant on muutunud elavamaks ja lahkujate kõrval leidub neidki, kes Mulgimaale tagasi tulevad — kas või suveks, nagu Kaalepil tavaks.
Ehkki Mulgimaa hiilgeajad jäävad möödanikku, leiavad nii president Toomas Hendrik Ilves kui rahvusringhäälingu juhatuse liige, Halliste valla juurtega Tiina Kaalep põhjust ka rõõmustada: kodukant on muutunud elavamaks ja lahkujate kõrval leidub neidki, kes Mulgimaale tagasi tulevad — kas või suveks, nagu Kaalepil tavaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridus, põllumajandus, puutumatu loodus, suurvald või internet — kas mõnest neist võiks saada Mulgimaa arengu mootor? Sellele küsimusele otsis eile vastust sadakond inimest, kes olid presidendi kutsel Halliste kooli kogunenud.

Mulgid on Eestis ainulaadne rahvakild. Ülemöödunud sajandi keskel, juba kümmekond aastat enne ülejäänud Eestit, hakkasid nad talusid päriseks ostma, kasvatasid lina abil jõukust ja saatsid oma poegi Tartu ülikooli tudeerima. Sestap pole imeks panna, et iseseisvumise võtmefiguuride ja sõdadevahelise aja riigitegelaste hulgas oli väga palju mulke.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles