Mulgid otsisid, mida seekord päriseks osta

Ehkki Mulgimaa hiilgeajad jäävad möödanikku, leiavad nii president Toomas Hendrik Ilves kui rahvusringhäälingu juhatuse liige, Halliste valla juurtega Tiina Kaalep põhjust ka rõõmustada: kodukant on muutunud elavamaks ja lahkujate kõrval leidub neidki, kes Mulgimaale tagasi tulevad — kas või suveks, nagu Kaalepil tavaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haridus, põllumajandus, puutumatu loodus, suurvald või internet — kas mõnest neist võiks saada Mulgimaa arengu mootor? Sellele küsimusele otsis eile vastust sadakond inimest, kes olid presidendi kutsel Halliste kooli kogunenud.

Mulgid on Eestis ainulaadne rahvakild. Ülemöödunud sajandi keskel, juba kümmekond aastat enne ülejäänud Eestit, hakkasid nad talusid päriseks ostma, kasvatasid lina abil jõukust ja saatsid oma poegi Tartu ülikooli tudeerima. Sestap pole imeks panna, et iseseisvumise võtmefiguuride ja sõdadevahelise aja riigitegelaste hulgas oli väga palju mulke.

Nagu selgitas ajalooprofessor Mati Laur, kes on Abja-Paluojalt pärit, eeldas kõige selle teokstegemine teistest suuremat ettevõtlikkust ja võimet muuta sajanditega kinnistunud mõtteviisi. Oli ju maaostmine XIX sajandi keskel Eestis ennekuulmatu. «Kui Kitzbergilt laenata, siis kuidas sa ostad midagi, mida ei saa vankrisse panna ega aisa külge siduda?»

Sellelt platvormilt tõstatas küsimuse üks arvamusliidrite lõuna korraldajaid, Karksi vallavanem Arvo Maling: «Mis võiks olla tänapäeval see mõtteviisi muutus, mis annaks meile kümneaastase edumaa,
nagu kunagi andis talude päriseks­ostmine?»

President: mulgid tehku oma vald

Võluvitsa kokkutulnud ei leidnud, küll aga pakkusid nad välja mitu ideed, mis võiks arengule kaasa aidata või vähemalt kidumist pidurdada.

President Toomas Hendrik Ilves kutsus taas omavalitsusjuhte moodustama viiest ajaloolisest kihelkonnast suurt Mulgi valda, mis ei põhineks geograafial, nagu Viljandi ümber plaanitav rõngasvald, vaid kultuuri- ja murderuumil.

Päeva väitlusjuhi, ajakirjanik Märt Treieri täpsustava küsimuse peale, kas see tähendab, et president Viljandi rõngasvalda ei poolda, kostis Ilves, et see sõltub küsimusest, kes rõngasvalda kuuluma hakkavad. Sellega viitas ta Paistule, mis võiks kuuluda Mulgi valda, kuid peab praegu plaani liituda rõngasvallaga.

Üks suurvallast loodetav kasu, millele arutelus tähelepanu pöörati, peitub paremas hariduses, sealhulgas tugeva Mulgi gümnaasiumi loomises.

Kuulajate hulgas olnud haridusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et nelja gümnaasiumi, nagu praegu Mulgimaal tegutseb, pole võimalik elus hoida — see otsus on sündimata jäänud või suurematesse keskustesse kooli pandud laste kaudu juba tehtud.

«Praegu nähtavas tulevikus jääb neljast alles kaks. Ja siis mitte ühtegi,» kuulutas minister sünget tulevikku. «Samas nelja asemel ühe tegemine võiks olla lahendus, mis kestab.»

Kuidas suurendada ettevõtlust?

Veelgi pessimistlikumas toonis võttis sõna Kopra turismitalu pidav Rudo Puks.

«Kui lennuk kukub täie hooga ja piloodid on purjus, siis polegi mõtet tuleviku peale mõelda, vaid meenutada minevikku, talude päriseksostmist ja muud sellist,» leidis ta ja lisas, et ainus pääsetee oleks muuta majanduskeskkond selliseks, mis võimaldaks kasumit teenida.

Majandusteadlane Andres Arrak leidis seevastu, et näiteks ökoturismi ja põllumajanduse viljelemiseks meil juba ongi ideaalsed tingimused, ehkki me sellest ise veel aru ei saa.

Päeva ühe konkreetsema ettepanekuga tuli välja Abjast pärit Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Heli Raidve, kes soovitas luua mentorprorgammi kohalike ettevõtete internetti viimiseks.

Raidve esitatud arvud näitasid, et Mulgimaa firmadest on internetis võimalik leida vaid murdosa, ehkki tänapäeval on see hädavajalik. Seetõttu pakkus ta välja projekti, mis viiks varjus firmad kokku gümnasistide ja tudengitega, kes aitaksid ettevõtted lihtsate lahendustega veebis nähtavaks muuta.