Sarja küla taga Ojapera metsas on eilsest Islandi plats. Mitukümmend Paistu ja Halliste kooli õpilast koos kaugest saareriigist pärit külalistega istutas sealsele metsalangile tuhatkond kuusetaime.
Eestlased ja islandlased panid mulda tuhatkond kuusetaime
18. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on ju jõulupuud!» hüüatas Reykjavíki Alftamyraskoli kooli õpetaja Gudrun Eiriksdottir naerdes. Ta kinnitas, et Islandil ei leidu sellist põlismetsa kui siin ja mõnikümmend saareriigi pealinnast pärit 15-aastast õpilast pole varem puid istutanud.
«Ida pool on meil metsa küll, aga mitte kuskil nii suurt kui siin Eestis,» täpsustas Eiriksdottir ja lisas, et neil pole ka sääski.
Kohtumine vampiiridega
Paistu kooli bioloogiaõpetaja Reet Meeritsa sõnutsi on 70 protsendil islandlastest 0-grupi veri, mida sääsed eriti himustavad. Nii pididki suurema sääserünnaku vastu võtma välismaalased, kellest mõni polnud neid putukaid enne näinudki.
«Nad ristisid sääsed juba vampiirideks,» sõnas Meerits muiates ning märkis, et kuigi iga lendav objekt tekitab islandlastes elevust, on nad sellegipoolest tublid, teevad kõik kaasa ega virise.
Paistu kooli tüdrukud kiitsid külalisi sõbralikeks ja jutukaiks, kuid nemadki olid tähele pannud, et islandlased erutuvad iga ussikese, kahepaikse või putuka peale.
«Me siin kõikvõimalike vahenditega kaitseme end teie sitikate eest,» kinnitas Gudrun Eiriksdottir ja võttis Halliste kooli õpetajalt Viive Sarvelt sääsetõrjevahendi pudeli.
Sarv juhib Eestis projekti Nordplus Junior, tänu millele islandlased siin viibivad ning Paistu ja Halliste kooli lapsed möödunud nädalal Islandil käisid. Projekt õpetab loodust tundma ning põhiliselt uuritakse rändlinde ja järvepalli. Seda vetikamoodustist leidub Meeritsa sõnul nii Islandil kui Eestis Õisu ja Viljandi järves.
Külla tulnud välisriigi noored ööbivad Paistu ja Halliste põhikooli õpilaste kodudes. Pärast päevast tegevust käiakse õhtuti üksteisel külas ning mängitakse jalgpalli. 19 Islandilt tulnud poissi panid jalgpallimeeskonna kokku ka neljandateks Halliste kooli olümpiamängudeks, mis peeti üleeile, ning võitsid nii Halliste kui Paistu võõrustajaid.
Islandi platsi kuused
Metsaistutamise olid eestlased külalistele ise välja pakkunud. Reet Meeritsa sõnutsi sooviti neile näidata sellist ürgset loodust, mida saareriigis pole. «Kui Islandil metsa ära eksida, tõused lihtsalt püsti ja näed üle puude hästi, kuhu minna,» kirjeldas Meetrits eelmisel nädalal saareriigis nähtut.
«Võib-olla olen lasteaias kunagi puid istutanud, aga tegelikult ei meenu küll,» tõdes Alftamyraskoli õpilane Isabella Maria Thorvaldsdottir. Tema kooliõde Vilborg Pala Eriksdottir, kes parajasti labidaga murumättaid kangutas, lisas, et metsas on täitsa huvitav, ainult putukad ja ämblikud pisut hirmutavad.
Varsti kostis kaugemalt poiste huilgeid: Johannes Aron, Axel Arnar ja Gunnar Axel Bödvarsson olid leidnud vihmaussi ning tõstsid selle labidal sõpradele nina alla, et nood huvitavat isendit paremini uurida saaksid.
Seda lusti jälgides tõdes Reet Meerits, et ega puuderead just kõige sirgemad tule, kuid Halliste põhikooli tööõpetuse õpetaja Jaanus Ermits, kes rohkem kui kuuekümne liikmega istutusmeeskonda juhendas, leidis, et sellest pole ka suurt lugu.
Puid pidi juhendi järgi istutama nii, et ridade ja taimede vahele jääks kaks meetrit. «Hektarile saab umbes 2000 taime. Kui sellest saja aasta pärast mets tuleb, on siia kasvama jäänud keskeltläbi 200 puud,» rääkis Ermits.
Kuuski on tema sõnul lihtne maha panna. «Istutad nagu kapsaid: kaevad väikese augu, võtad taime, paned auku ja vaatad, et juured maa sisse saaksid.»
Esimesed ämbrid, millest igaühes oli 25 kuusetaime, said nii islandlastel kui eestlastel tühjaks veidi rohkem kui poole tunniga.