/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütleb, et on valmis arutama kooliaasta pikendamist, sest praegu kuulub Eesti kooliaasta pikkus maailmas lühemate hulka.
Minister soovib arutelu kooliaasta pikkuse üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti laste kooliaasta kestab 35 nädalat ehk 175 päeva. Alla 175 päeva aastas ei käida koolis kusagil, küll aga kestab kooliaasta paljudes kohtades 40 nädalat. Ka Eestis käivad gümnasistid koolis 35, aga kutsekoolide õpilased 40 nädalat,» ütles Aaviksoo neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Haridusministri sõnul aitaks pikem kooliaasta õpilaste koormust hajutada. Ta meenutas, et palju on kurdetud õpilaste ja õpetajate liiga suure koormuse üle.
«Konsensus praegu nii suur ei ole, et teeksin kohe ettepaneku kooliaastat pikendada, aga kui leidub inimesi, kes tahavad seda arutada, siis arutame. Me oleme aruteluks avatud, aga otsustamiseks on kindlasti liiga vara,» tõdes Aaviksoo.
Kui Eestis algab kooliaasta 1. septembril, siis Soomes lähevad lapsed kooli juba augusti keskel.
Aaviksoo tõdes, et tema meelest on Eesti hariduselus liiga palju jäiku nõudeid, mille põhjendatus on küsitav. Tema sõnul kavatseb haridusministeerium need reeglid, sealhulgas koolivaheaegu puudutavad, üle vaadata.
«Koolide soov kehtestada erinevaid vaheaegu on meile teada ning seadus annab selleks juba praegu võimaluse. Haridusminister kehtestab koolide üleriigilised vaheajad, mida koolipidaja võib hoolekoguga kooskõlastades muuta.
Selline paindlikkus on mõistlik ning ei lapsevanemad ega teised osapooled ole selle üle kaevanud. Paljudel juhtudel võib see siiski põhjustada lapsevanematele ebameeldivusi, kui ühes koolis käival lapsel on koolivaheaeg ühel ja teises koolis käival lapsel teisel ajal,» märkis Aaviksoo.