Kui pikk on kodumasina eluiga?

Lehelugejad on kindlasti kuulnud väiteid, et vanasti osati teha vastupidavaid asju, aga tänapäevased tooted kipuvad kergesti lagunema.

Põhjuseks peetakse enamasti tootjate soovi üha rohkem kaupu müüa, mistap asjad valmistatakse nimme lühiealised.

Olen minagi neidsamu mõtteid mõlgutanud, oskamata millegi muuga seletada tõika, et minul on seniajani töökorras 1999. aastal ostetud ja kõvasti vatti saanud videomakk, mida on paar korda paranduses kõpitsetud, ent mu mõlemad vanemad jõudsid märksa hiljem ostetuid ära pidada mitu. Ja kui kurtsin ühele tehnikaga sina peal olevale sõbrale, et minu kahe aasta vanune sülearvuti on hakanud ilmutama väsimuse märke, väitis ta mulle, et need aparaadid polegi ette nähtud kauem vastu pidama.

Mis on siis müüdid ja mis tegelikkus? Pöördusin selle küsimusega kodumasinate ja olmeelektroonika aparaatide parandajate poole. Ette rutates võin öelda, et ükski küsitletu ei nõustunud näiteid tuues nimetama konkreetseid kaubamärke.

Aparaadid on odavnenud

Osaühingu Aaberi kodumasinad juhataja Aare Peet arvas, et kodumasinate vastupidavus tuleneb tarbija soovidest. «Ostjad tahavad saada võimalikult odavaid ja energiasäästlikke asju ning tootjad lähtuvad sellest,» tõdes Peet.

«Kümme aastat tagasi ja veel varem oli kodutehnika palju kallim. Praegu saab odavama pesumasina kätte ligikaudu 200 euroga,» selgitas Peet.

Külmikuid, pesumasinaid ja pliite remontiva firma juhataja arvates on kodumasinate ligikaudne iga aktiivse kasutamise korral viis kuni seitse aastat ning need tehakse nõnda, et kui see aeg mööda saab, ongi seade läbi.

Teisalt nentis ta, et masinad muutuvad järjest säästlikumaks ning seitsme aasta pärast on praegu ostetud külmik — kui see peakski veel töötama — suur energiaröövel ja seetõttu ikka aegunud.

Aare Peedi sõnul ei pruugi kõrge hind ja tuntud kaubamärk tähendada, et toode on teistest omataolistest palju vastupidavam. Pigem tähistavad need rohkemaid funktsioone ja uhkemat disaini.

Remonditöökoja juhataja jutu järgi kuluvad pesumasinal kõigepealt läbi pump ja küttekeha, pliitidel ning külmikutel aga plastmass- ja klaasosad, nagu nupud, esiklaas, käepidemed ja riiulid. Küttekeha ja mootor peavad neil paremini vastu.

Varuosade hinnad on tootjati väga erinevad. Mõne firma puhul jääb mulje, nagu oleksid need meelega nii kalliks aetud, et kellelgi ei tuleks mõtet masinat remontima hakata. Ühe külmikuriiuli hind (remontija juurdehindluseta) võib näiteks olla 33 eurot.

Ise parandada on ohtlik

Nõukogude ajal ja veel pärast sedagi olid paljud tehnikat keskmisest rohkem tundvad inimesed harjunud ise kodumasinaid remontima — näiteks siis, kui voolujuhe oli katki läinud. Tänapäeval on tootjad teinud selle sama hästi kui võimatuks.

Aare Peedi sõnul peitub põhjus karmistunud ohutusnõuetes. Ta tunnistas, et odavamaid kodumasinaid, nagu fööne ja miksereid pole mõtet parandada. «Kui kauba hind jääb poes alla 20 euro, on mõistlikum osta uus,» lisas ta.

Ka osaühingu Alfa Elektroonik juhataja Ants Pariku kinnitust mööda on pisemate kodumasinate kinnituste lahtivõtmiseks ohutuse pärast vaja spetsiaalset kruvikeerajat või võtit, et inimene ei hakkaks neid ise remontima.

Loo alguses kirjeldatud videomaki näidet kommenteerides nentis Parik, et mõni mudel on tootjal õnnestunud nõnda hästi, et peab kaua vastu. «Teine on paraku tulnud juba tehasest nõrgema lahendusega, nii et sellega hakatakse sageli meie poole pöörduma,» lisas ta. Jutu tõestuseks näitas ta ühte töökojas seisvat 1990. aastate keskpaigast pärit telerimudelit, mis on väga hästi ajale vastu pidanud.

«Kui kaup on väga odav ja tootja tundmatu, ei pruugi seade vastu pidada. Keskmise hinnaga kaubal erilist kvaliteedivahet pole,» ütles Parik.

Tema sõnul uueneb tehnika viimasel ajal kiiresti ja varuosatööstus astub samas taktis. Pole siis ime, kui isegi garantiiajal ei leita mõnele LCD-telerile varuosa, sest see on juba tootmisest kõrvaldatud.

«Vanasti olid masinad kokku pandud üksikkomponentidest, aga nüüd on paljud plokipõhised. See tähendab, et üksikut juppi ei saa enam välja vahetada, sest kõik on ühisel plaadil ning vea korral tuleb uuega asendada kogu plaat,» rääkis Ants Parik.

«Midagi pole teha. Kui pirn läbi põleb, oleks ju ka hea vahetada ainult hõõgniit, kuid paraku pole see võimalik,» lisas ta.

Mõnel puhul ei ole tema sõnul mõtetki hakata telerit parandama, näiteks kui ekraanivahetus läheb maksma uue ja palju parema aparaadi hinna.

Ka Parik nendib, et mõnel firmal on varuosad arusaamatult kallid. Juhataja meelest on remont läinud aastate jooksul kaupade hinnaga võrreldes küll kallimaks, ent vajadus masinaid parandada see-eest vähenenud: inimesed ostavad tihtipeale lihtsalt uue asja.

Moraalselt aeguvad rutem

Aga sülearvutid: kas tõesti on nende normaalne kasutusaeg kõigest paar-kolm aastat, nagu eespool mainitud?

Mulgi arvutite juhataja Raido Fomitsev pidas seda juttu jamaks. «Oma kogemusest võin öelda, et viis aastat on normaalne kasutusiga. Moraalselt võib kahe aasta vanune arvuti küll juba vananenud olla ja kui tahetakse ajaga kaasas käia, on selline vahetamistihedus optimaalne,» selgitas ta.

Fomitsev on soovitanud klientidel osta pigem oma vajadustega kooskõlas oleva, kuid odavama sülearvuti ning selle mõne aja pärast uue vastu vahetada, kui et hankida endale kohe poole kallim, ehkki seda ei pruugi parasjagu üldse vaja olla. «Sülearvutitega kipub juhtuma õnnetusi — nii vedeliku kahjustused kui kukkumised, samuti varguse ohvriks langemine — ja odavama puhul on kahju väiksem,» põhjendas Fomitsev.

Lauaarvuti iga on Fomitsevi sõnul pikem ja kümme aastat võiks see kenasti vastu pidada.

Sülearvuti vastupidavus oleneb tema kinnitust mööda eelkõige kahest asjast: kasutamisstiilist (kas seda veetakse pidevalt kaasas või mitte) ja hinnast. «Kallimatel arvutitel on komponendid, ennekõik need, mis puudutavad kesta, tihtipeale tugevamad,» lisas ta.

Raido Fomitsevi jutu järgi on ette tulnud ka selliseid mudeleid, millel mingi osa on vigane, ja neid jõuab parandusse rohkelt.

«Olen nõus, et kümmekond aastat tagasi tehti parema kvaliteediga arvuteid, aga siis maksid need märksa rohkem. Praegu tahetakse sülearvuti kätte saada vähem kui 300 euroga. Hinna langus peab tulema millegi arvelt,» nentis ta.

Sülearvutite põhilisteks probleemideks nimetab Fomitsev ülekuumenemist ja kõvaketta vigu. Kõvaketas ei kannata põrutamist. «Kui emaplaat nässu läheb, pole mõtet seda vahetada, vaid targem on osta uus arvuti,» lisas ta.

Eriti palju sülearvutitel varuosi vahetada polegi, ainult ekraanid, kõvakettad ja klaviatuurid. Raido Fomitsev kinnitab nagu kaks eelmist parandajatki, et varuosade hinnad on firmati üpris erinevad. «On tootjaid, kellel need maksavad nii palju, et parandamine on mõttetu,» lisas ta.

Mis liigub, see kulub

Mida öelda kõige tihedamalt kasutatava tehnikatoote, mobiiltelefoni vastupidavuse kohta? Kui kaua peaks see igapäevane tarbeese vastu pidama ajal, mil turule tulevad üha uued ja uued mudelid? «Sakalaga» vestelnud mobiiltelefonide parandaja, kes ei soovinud oma nime lehes näha, nentis, et peamised vead on mehaanilised ning tingitud telefoni hooletust kasutamisest.

«Tihtipeale on inimesed saanud telefoni operaatorilt tasuta ega hoolitse selle eest eriti,» ütles ta. Peamised parandusse tulemise põhjused on tema jutu järgi põrutused ja niiskusest tingitud vead. Kui aparaadi eest hoolt kantakse, võib see kesta aastaid.

Ometi tõdes temagi, et uute mudelite pealetungi tõttu võib juba mõne aasta vanustele olla raske varuosi leida.

Tagasi üles