LUGEJA KÜSIB

Olen juba tükk aega tarvitanud taralõnga ehk goji marju, aga reklaamitud imelist toimet oma tervisele ei tunne. Kas neid on mõtet edasi pruukida?

Tuntud idamaade meditsiini ja taimravi asjatundja doktor Lembit Kuhlberg on rõhutanud, et loodusravi mõjubki pikkamööda. Goji marjade kohta ütleb ta, et need aeglustavad rakkude vananemist, aga eakat inimest muidugi enam nooreks ei muuda.

«Maailma ravimtaimede entsüklopeedias» on Hiina taralõnga toime kohta kirjutatud, et see on sealses meditsiinis yin’i tugevdava taimena tarvitusel olnud ligi 2000 aastat ning arvatakse tagavat inimesele pika ea.

Vili kuulub hiina taimravis populaarseimate toonikumide hulka. Sellest valmistatud keedis muudab nägemise selgemaks, tugevdab neerude ja maksa talitlust ning kaitseb ühtlasi maksa mürgiste ainete kahjustava mõju eest.

Vilju kasutatakse rahvameditsiinis üldtugevdava vahendina suhkurtõve, kopsutuberkuloosi ja -põletiku, suguvõimetuse ning stressi korral. Nendest valmistatud keedis on magus ja kosutav.

Arvatakse, et vilju süües saab vältida vähi teket ning takistada selle arengut. Juurt ja selle koort kasutatakse palaviku alandamiseks ja neurooside puhul ning mikroobivastase ja veresooni laiendava vahendina.

Lääne-Euroopas kasutatakse marju ja juurt toniseeriva vahendina palaviku ja reuma korral.

Harilikul taralõngal teatakse olevat erisuguseid toimeid: see hävitab mikroobe, vähendab vere kolesteroolisisaldust, alandab palavikku, mõjub suhkurtõve- ja vähivastaselt ning lahtistavalt, soodustab uriinieritust, tõstab toonust ja laiendab veresooni.

Vastunäidustusi ei teata sel taimel olevat.

Entsüklopeedia autor Ain Raal täpsustas, et goji marjadeks kutsutakse nii hariliku taralõnga (Lycium barbarum) kui Hiina taralõnga (Lycium chinense) vilju.

Poekettides müüdavad marjad sisaldavad säilitusaineid, seetõttu tuleks neid võimaluse korral osta ökopoest või apteegist.

Olen keskealine pisut ülekaaluline naine. Mulle meeldib kepikõnd, teen igal hommikul mõne tiiru. Nüüd kuulsin, et see võib põlvedele halvasti mõjuda, ega julgegi enam kõndima minna.

Vastab AET LUKMAN, Tartu ülikooli kliinikumi taastusravi dotsent

Kepikõnd on iga juhul sobiv tervisetreening, palju sobivam kui sörkjooks.

Kui inimene tunneb, et see mõjub tema põlvedele halvasti, näiteks hakkavad tal põlved kepikõnni ajal või pärast seda valutama, peaks ta eelistama rattasõitu või vesiaeroobikat. Viimane on paraku kallis ega ole kõigile kättesaadav.

Karta, et kepikõnd põhjustab kuidagi eriliselt põlvede põrumist ja kulumist, ei maksa, aga valu ja ebamugavust trotsides tervisetreeningut teha ka ei tasu. Nii et igaüks peab valima treeninguviisi just oma enesetundest lähtudes.

Töötan palju väljas ja päevitun tumepruuniks. Ma ei taha nii tõmmu olla, aga kõik kaitsekreemid, mida olen püüdnud kasutada, tekitavad mul allergiat. Kas on mingi looduslik vahend, millega nahka päikese eest kaitsta?

Vastab SIRJE KAUR, Tartu ülikooli kliinikumi dermatoveneroloogia dotsent

Kahjuks niisugust looduslikku kaitset ei ole. On küll tsinkpasta, aga see määrib näo valgeks või mustaks — ilmselt olete seda näinud sõdurite maskeeringus.

Ainus võimalus on panna ennast riidesse ja kanda laia äärega kübarat. Muidugi saab kindlaks teha kreemi koostisosa, mille suhtes teil allergia on, aga neid analüüse ei tehta Eestis. Soovitan teil minna nahaarsti juurde ja probleemi temaga arutada.