Hiljuti vaidlesin ühe kena noore inimesega, kes imestas, miks ei tohi plastist piimapakihoidjast morssi serveerida.
Toiduainete pakkimiseks igasugune plast ei kõlba
«See on ju plastmass!» kaitses ta oma seisukohta.
Plasttaara on tänapäeval kõikjal ja sinna pakitakse kõike. Kauplustes on terved riiulid täis suuri karpe, kus on väike koogitükk või muu toidupala sees, klaastaaras müüakse veel vaid alkoholi.
Jättes kõrvale selle, mida arutu plasti kasutamine teeb keskkonnale, peame mõtlema ka inimeste tervisele. Kas ikka iga plastpudel ja -karp on täiesti kahjutu?
Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Riin Sassi, kelle tegevusvaldkond on pakendiohutus, ütleb, et materjalide tootjatel on kohustus valmistada ohutuid toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud plaste.
Minimaalne oht
«Selleks peavad nad muu hulgas välja selgitama toote võimalikud kasutamise tingimused, nagu näiteks temperatuuritaluvuse või piirangu mõne toiduliigiga kokkupuutumisel. Kasutustingimuste alane info tuleb anda edasi järgmisele käitlemisetapile, olgu see toidutööstus või tarbija,» selgitab Sassi.
Ta ei ütle siiski, et kasutustingimusi järgides võib olla kindel, et mingit ohtu tervisele ei ole, vaid rõhutab, et see on viidud miinimumini.
Lõuna-Korea firma Lock&Lock reklaamib oma tooteid, kinnitades, et nood on bisfenool A-vabad. Teatavasti on näiteks Kanadas ja veel mõnes riigis selle toksilise ühendi kasutamine keelatud.
Riin Sassi selgitab, et bisfenool A esineb plastiliigis, mille nimetus on polükarbonaat (tähis PC).
Teised toiduga kokkupuuteks ette nähtud plastiliigid (näiteks polüpropüleenist või polüetüleenist tooted) bisfenool A-d ei sisalda.
Siiski on bisfenool A kasutamine Euroopa Liidus reguleeritud imikute polükarbonaadist lutipudelites: alates 2011. aasta juunist ei ole lubatud PC-lutipudeleid turustada.
Riin Sassi lisab, et Euroopa toiduohutusameti hinnangu kohaselt ei kujuta bisfenool A ohtu täiskasvanute tervisele.
Tavatingimustes ei eristu
Edasi räägime teemal, kui palju plastpudelist mineraalvette eralduvate kemikaalide hulk võib sõltuda sellest, kas pudel seisab soojas ja valguse käes või külmkapis.
«Plastist toidupakendist eralduda võivate ainete kogused ei ole tavakasutuses (nagu toasoojas, valguse käes või külmkapis seismisel) sellised, mis mõjutaksid toiduga kokkupuutes nende ohutust tervisele,» ütleb Riin Sassi. Ta selgitab, et toiduga kokkupuuteks ette nähtud plastidele on muu hulgas kehtestatud migratsiooni- ehk ainete eraldumise normid, millest allapoole jäävate väärtuste korral peetakse materjale tervisele ohutuks.
Küsimusele, kas vastab tõele info, et sügavkülmiku karpe ei tohi korduvkasutada, vastab Riin Sassi, et karpide korduvkasutamine sõltub tootja antud kasutusjuhistest. Kui karbi tootja on ette näinud karbi kasutamise ühekordsena, siis tasub sellest ettevaatusabinõuna kinni pidada. Karpide tootja on kohustatud karpe kasutusjuhistega märgistama.
Riin Sassi rõhutab, et tervisele ohutuks saab pidada vaid selliseid pakendeid ja nõusid, mis on toiduga kokkupuuteks ette nähtud. «Selle info leiab pakkematerjali või nõu etiketilt või annab selle müüja. Enne plastnõu või pakendi kasutuselevõttu tuleks uurida, millised on selle kasutamise tingimused, näiteks soovitav maksimumtemperatuur või sellesse sobivad toiduliigid. Kasutamise tingimusi tuleb kindlasti ka järgida. Soovitan kasutada selliseid nõusid või pakendeid, mille kohta toodud info on toote pakendilt leitav.»
Nii et piimapakihoidja morsile siiski ei sobi.