Ornitoloog pälvis looduskaitsepreemia

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taivo Kastepõld sai preemia Eesti looduse uurimise ja Matsalu rahvuspargi juhtimise eest.
Taivo Kastepõld sai preemia Eesti looduse uurimise ja Matsalu rahvuspargi juhtimise eest. Foto: Tiiu Põld / Postimees

Keskkonnaminister Keit Pentus andis eile Pirita kloostri varemete pargis looduskaitsekuud avades kätte Eesti looduskaitsemärgid. Taivo Kastepõld sai Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja looduskaitse kuldmärgi. Preemia suurus on 2556 eurot.

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles ministeeriumi pressiesindaja vahendusel BNS-ile, et Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseteadmiste levitamisel on olnud eriliselt tähelepanuväärne.

Ornitoloog Taivo Kastepõld sai nimetatud preemia tema sõnutsi selle eest, et on aastaid viljakalt uurinud Eesti loodust ning juhtinud Matsalu rahvusparki.

Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal. Tänu temale võeti seal lindude rände uurimiseks kasutusele Estonia-tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu riigi lindude rõngastuskeskus. Rõngastamist korraldades tegi Kastepõld tihedat koostööd oma õpetaja Eerik Kumariga.

1973. aastal asus Taivo Kastepõld tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977—1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ning aastatel 1992—2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Ühtlasi on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.

Eesti looduskaitsemärki antakse välja eelmisest aastast ja sellega tõstetakse esile neid, kellel on teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii oma riigis kui rahvusvahelisel tasandil. Tänavu saavad looduskaitsemärkide, hõbedaste tammelehtede omanikuks lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.

Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Tänavune, vooluveekogudele pühendatu, leiab niisiis aset juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Sedapuhku on teema «Allikad ja jõed — elu voolavad lätted».

Nagu ikka, tehakse sel ajal kogu Eestis rohkesti looduseteemalisi üritusi ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles