Hollywood toodab filme, mis näitavad Ameerika üliõpilaste elu rõõmsates toonides, kuid tegelikkusse maandudes tuleb roosad prillid ninalt korjata ja tunnistada, et tudengid või nende vanemad peavad võitlema paljude muredega.
Kommentaar: Ameerika tudengielul on oma varjuküljed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Ameerika perre sünnib laps, hakkavad murelikud vanemad plaani pidama, kuidas säästa nii palju, et vastsündinu pääseks aastate pärast parimasse ülikooli.
Peaaegu iga nädal loen kohalikust lehest professionaalsete majandusteadlaste selleteemalisi nõuandeid ja pole ka midagi imestada: näiteks Johns Hopkinsi ülikooli «News-Letter» andis aprilli algul teada, et umbes viiel tuhandel Homewoodi üliõpilaslinnaku bakalaureusetudengil tõuseb õppemaks järgmisel akadeemilisel aastal 3,9 protsenti ehk 43 930 dollarini.
Seda on 1650 dollarit rohkem kui tänavu. Samuti tõuseb ühiselamus elamise ja kohustuslike söögitalongide hind, mis kasvatab kogukulu 60 670 dollarini. Ülikool pakub järgmisel aastal finantsabi 71,6 miljoni dollari eest, kuid seda ei jätku kõigile ja järelikult ei saa sellele lootma jääda.
Hea ülikooli õppemaks pole ameeriklaste palka arvestades sugugi väike. Viimased, 2010. aasta andmed näitavad pere mediaansissetulekuks 49 445 dollarit, mis ei kata isegi mõne kõrgkooli aastast õppemaksu.
Tudengitel on küll võimalik võtta õppelaenu, aga summad on väga suured ja vabalt võib juhtuda, et laenu makstakse tagasi veel pensionipõlveski.
Finantsprobleemid pole omased ainuüksi ühele ülikoolile: kogu Ameerikas tõusid hariduskulud 2000.—2009. aastani 70 protsenti. Seejuures kuulub 70 protsenti koolidest valitsusele.
Valge Maja on püüdnud jaanuarist peale mõjutada ülikoole alandama õppemakse ja muutuma senisest enamatele noortele taskukohaseks. Mõni väiksem erakool alandas konkurentsi tõttu möödunud aastal tasu ligi 20 protsenti.
Ühtlasi plaanivad paljud ülikoolid töötada selle nimel, et tudengid lõpetaksid õppeasutuse nelja aastaga. Näiteks Buffalo Medaille’i kolledž nõuab, et peaeriala valitaks aegsasti, käidaks kõikidel kohustuslikel loengutel ja saadaks häid hindeid. Neil, kes on need tingimused täitnud, lubab õppeasutus vajaduse korral katta nominaalaja möödudes kooli lõpetamiseni 10 800 dollarit semestritasu.
California ülikooli korraldatud uuringu järgi on 13 protsenti esimese kursuse tudengeid valinud praeguse kooli sellepärast, et ei suutnud maksta esimeseks valikuks osutunu õppemaksu, ja 40 protsenti tudengeid pidas õppemaksu suurust ülikooli valikul väga tähtsaks.
Paljud Hopkinsi tudengid pole rahul ka sellega, et ülikool sunnib neid ostma «toidudollareid», mis maksavad rohkem, kui väärt on, ja sunnivad tegema sisseoste või einestama õppeasutuse ümbruse kauplustes ja restoranides, mis on kallimad kui tavaline supermarket või pakuvad suhteliselt ebatervislikku toitu, nagu pitsat ja hamburgereid.
Köögi- ja puuviljade valik on neis väike ning üks tudengineiu ütleb end käivat seetõttu koos sõpradega laupäeviti ostlemas ülikoolilinnakust jalutuskäigu kaugusel asuval Waverly farmerite turul.
Paaril viimasel kuul on olnud ajakirjanduses sageli juttu kahe aasta tagusest ja nüüd kohtusse jõudnud juhtumist. Virginia ülikooli tollane tudeng George Huguely V mõrvas pärast joomingut oma tüdruku Yeardley Love’i.
Ameerikas on lubatud alkoholi tarbida küll alles 21. eluaastast, aga ajaleheartiklid kinnitavad, et purjutamine on üliõpilaste seas suur probleem.
Teisalt on seal noorte alkoholitarbimine paremini reguleeritud kui Euroopas: näiteks möödunud nädalavahetusel peetud Hopkinsi ülikooli kevadlaadal tohtis õlut juua ainult piiratud aias ning politseinik pidas vahti, et keegi sealt õlletopsiga välja ei jalutaks.