Uued omanikud lubavad panna Rein Kilgi vanad saed täie auruga vinguma

Ehkki varem Sakala saeveski nime kandnud tööstuskompleks polnud uute omanike kätte jõudes just heas tehnilises seisukorras, ütleb ettevõtte praegune juht Margus Kohava, et pärast remonti ja tänapäevastamist täidavad masinad neile seatud ülesandeid veel tükk aega. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Me ei ostnud põrsast kotis ning ka müüja käitus igati korrektselt,» räägib tuntud ärimehelt Rein Kilgilt veebruaris Sakala saeveski ostnud osaühingu Combimill juht Margus Kohava.

Samas nendib ta, et soetatud seadmed olid väga kehvas seisus ja nende remont on nõudnud ootamatult palju raha.

Peale Kohava kuuluvad Suure-Jaani külje all Kõidama külas asuva saeveski ostmiseks ja pidamiseks loodud ettevõtte omanike ringi Peedo Pihlak, Toomas Mets, Heiki Vahemets, Virko Lepmets, Arvo Türner ja Aimar Varula — kõik puidutööstuses vilunud tegijad, kes olid aastate eest seotud ka Eesti suurima metsanduskontserniga Sylvester. Ühel või teisel moel tegutsevad nad samas valdkonnas praegugi.

Omadelt omadele

Kuni praegune äriplaan püsib elujõuline, ei pea Combimill oma toodangu turustamisega suurt vaeva nägema, sest lõviosa rändab samade omanike käe all tegutsevatesse puidutööstuse ettevõtetesse: peamiselt Helme Combiwoodi liistutööstusele ja Keavas ukselenge tootvale Windorile.

Kui lihtsustatult seletada, saeb Combimill Suure-Jaanist kuni saja kilomeetri raadiuses kasvanud männipalkidest välja õige paksusega plangud ja lauad, eemaldab neist oksakohad ning liimib jupid kokku sobivaks pooltooteks. Üle ei jää seejuures midagi, sest väljapraagitud puit leiab kasutust teiste toodete juures ning puukoor müüakse küttematerjaliks.

12-hektarilist tööstuskompleksi tutvustades nendib Kohava, et kümmekonna praegusel kujul tegutsetud aasta jooksul polnud saeveski ajakohastamiseks suurt midagi investeeritud — isegi hooldustöid on tehtud puudulikult.

Värsked omanikud lubavad puhuda Combimillile elu sisse ja panna saed täie auruga vinguma. Õigupoolest on nad seda juba teinud, sest saeveski laoplatsil kõrguvad palgivirnad on suuremad kui eales varem. Ühtlasi on soetatud uusi tõstukeid ning käivitatud on projekt iganenud automaatikasüsteemide järkjärguliseks väljavahetamiseks. Plaanis on investeerida ka kuivatusmahu kasvatamisse ning eelkõige järeltöötlemisüksuse arendamisse.

Pool miljonit eurot

Lähinädalatel asutakse häälestama uhiuut kuue lindiga Stenneri saagi, mis ootab ajutises varjualuses oma tähetundi. Samuti kavandatakse porist lainetavad teed ja platsid suvel renoveerida ning rajada sinna sademevee ärajuhtimise süsteemid. Combimilli juhid lubavad tänavu tehnikasse, hoonetesse ja platsidesse paigutada üle poole miljoni euro.

Eelmise omaniku kunagisi äriplaane ei soostu Kohava tagantjärele pikalt kommenteerima, poetab üksnes, et too pole saetööstuses just eriti vilunud ning see seletabki suuresti saeveski nigelat seisundit.

«Mulle tundub, et selle ettevõtte maine ei olnud viimastel aastatel ümbruskonna elanike seas just kiita,» nendib Kohava. Hea renomee loomist peab ta tehnilist laadi väljaminekute kõrval uute omanike kõige tähtsamaks ülesandeks. Teisiti pole tema sõnul lootust kiratsevalt tööjõuturult uusi teotahtelisi inimesi leida.

«Et saaksime töötajaid juurde võtta, peame looma firmale hea maine. Esimesed sammud selles suunas on juhtimise muutmine ja konkurentsivõimelise äriplaani koostamine. Tahame, et inimesed tunneksid ennast siin hästi, siis on põhjust oodata efektiivsemat tööd. See omakorda tagab paremad palgad,» selgitab Kohava.

Töötajaskond kasvab

Praegu on Combimilli palgal 60 inimest. Sakala saeveskist üle tulnutest tabas Combimillis koondamine kahte keskastme juhti ehk meistrit, teised jäid samasse või pisut muutunud ametisse edasi. Juurde otsitakse elektrikuid, mehaanikuid ja hooldusmeeskonna liikmeid, samuti komponenditehase ja sorteerimisliini töötajaid.

«Sobivaid inimesi leida on praegu kahjuks raske: paistab, et hulk kohalikke töötegijaid on üle mere Soome ja Norrasse pagenud. Kui lisada teadmine, et inimeste usk sellesse saeveskisse sai viimasel aastal, mil siin peaaegu tööd ei tehtudki, tugevasti kannatada, on pilt pikema jututa selge,» arutleb Kohava, kuid avaldab lootust, et aasta-paari pärast on Combimillis rakendust leidnud juba sadakond viljandimaalast.

Ehkki Combimill kavatseb tulevikus Kõidamal saagida mõnevõrra rohkem palke kui tema eelkäija, jääb asutuse tootmismaht laias laastus endiseks ega püri Imaveres ja Viiratsis tegutsevate suurte saeveskite tasemele.

«Tahame töö ära teha ikka ühes vahetuses, ehkki märksa efektiivsemalt kui seni,» selgitab Kohava ning ütleb, et paari aasta pärast võiks Combimillist igal aastal läbi käia umbes 60 000 tihumeetrit palke.

«Kahe suure tegija vahel pole meil otstarbekas endale ülemäära auahneid plaane seada. Tahame püsida oma nišis ning teha seda nii hästi kui võimalik,» lausub Kohava.

TOORAINE
Combimill saeb ümbruskonna metsadest pärinevaid männipalke.
• Arvestades transpordikulusid, ei peeta targaks tuua metsamaterjali kohale kaugemalt kui 100 kilomeetri tagant. Sellepärast kasutabki Combimilli saeveski toormena peamiselt Lõuna- ja Kesk-Eestis ning vähemal määral ka Põhja-Lätis sirgunud mände.
• Ettevõtte koostööpartnerid on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja aktsiaseltsi Metsä Forest Eesti kõrval väiksemad kohalikud tegijad, nagu Sakala metsaühistu.
• Toorme hind on viimastel aastatel kõikunud jõudsalt üles-alla ning on pööranud saeveski omanike meelehärmiks nüüd taas tõusule.
Allikas: Combimill