SOTSIAALDEMOKRAATIDE tõus erakondade populaarsustabeli tippu on ajanud Reformierakonnale nahka nii suure hirmu, et too on rakendanud oma propagandavankri ette maksuteema, milles domineerivad valed ja pooltõed.
Tulumaksust valedel komistamata
/nginx/o/2017/01/12/6247609t1h8dd4.jpg)
16. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraate rünnates unustab Reformierakond tõsiasja, et on enne valimisi alati lubanud maksukoormust langetada, kuid võimul olles kergitanud nii käibemaksu, riigilõive, töötuskindlustusmakseid kui aktsiise.
Sotsiaaldemokraadid on sisuliseks ja argumenteeritud maksudebatiks valmis. Meie lähtekoht on, et maksud on kõigest eesmärgi saavutamise vahend. Leiame, et need peavad olema nii madalad kui võimalik ning maksukoormus peab jaotuma tulu teenijate vahel senisest õiglasemalt.
Eesti seisab silmitsi valusate sotsiaal-, haridus- ja regionaalprobleemidega. Sotsiaaldemokraadid ei kavatse leppida tuhandete vaesuses elavate laste, üha süveneva haridusliku kihistumise, päästekomandode sulgemise ja regionaalse tasakaalustamatusega.
Oleme ausalt välja öelnud, et maksupoliitikat muutmata pole võimalik tekitada ühiskonnas positiivset murrangut. Seda enam, et juba mõne aasta pärast, kui eurotoetuste ja muu välisraha osa eelarves kokku kuivab, muutub Eesti riigi ülevalpidamine praeguse maksukoormuse juures mustkunstiks.
Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku seada paremat kuupalka saavate inimeste tuhandet eurot ületavale tuluosale sisse 26-protsendiline tulumaksumäär. Mäletatavasti kehtis seesama 26 protsenti 2004. aastani kõigile ja midagi hullu polnud.
MEIE PAKUTUD maksumuudatusi kritiseerides on paremerakonnad keskendunud inimeste kõige madalamatele instinktidele, käsitledes astmelist tulumaksu juba ette kui edukatele inimestele mõeldud riiklikku karistust, mis pärsib edasipüüdlikkust.
Sotsiaaldemokraadid peavad teatud palgaosale kehtivat kõrgemat maksumäära ennekõike üldiste hüvede ja ühiskonna sidususe suurendamise vahendiks.
Jõukamate panuse suurenemine võimaldab kasvatada endaga toimetulevate inimeste hulka. Nii nagu perekonnas võtab rohkem teeniv pool enda kanda suuremad kulutused, on paremal järjel inimestel ühiskonnas täita veduri roll. Võiks isegi öelda, et seisus kohustab.
Praegune ühetaoline tulumaksusüsteem võtab igalt tulu saajalt ühe ja sama mõõdu järgi, tegemata vahet, kas too on miljonär või miinimumpalgast elatuv müüja, Tallinna kröösus või Võrumaa füüsilisest isikust ettevõtja.
Levinud sõnakasutuses nimetatakse väiksema maksukoormusega riiki kõhnaks või õhukeseks ja suure maksukoormusega riiki paksuks. Ka Euroopa Komisjoni statistikaamet reastab Euroopa Liidu riike maksukoormuse järgi ja nõnda on lihtne anda mustvalgeid hinnanguid.
Tegelikkuses ei anna seda laadi hinnangud riikide olukorrast adekvaatset pilti. Kellelegi pole saladus, et suure maksukoormusega Soome on eestlastele esimene väljaränderiik. Soome minnakse siit massiliselt tööle, ehkki seal kehtib astmeline tulumaks, millega Reformierakond inimesi hirmutab.
Riike võrreldes on targem keskenduda maksuprotsentide asemel kogutava maksuraha eest pakutavatele avalikele teenustele ja nende kvaliteedile. Makse ei koguta ju raha enda pärast, vaid avalike hüvede ja teenuste pakkumise eesmärgil.
On tõsiasi, et maksuprotsentide suurus ei määra riigi edukust. Eestile ülekantult tähendab see, et väike maksukoormus ei anna meile püsivat konkurentsieelist, nii nagu madal palk ei saa olla toimiv äriidee.
Üheülbalist maksusüsteemi võib ju olla lihtne administreerida, kuid see ei vasta enam Eesti vajadustele. Keerukamaid lahendusi ei maksa pidada halvaks ainult sellepärast, et need on keerukamad. Kui need tagavad meile õiglasema maksusüsteemi ja kogu riigi kasvava majanduse, tasub see samm end kindlasti ära.
Inimeste heaolu ei sõltu sellest, milline on maksusumma või eelarve tasakaal, vaid riigi majandusarengust ja elukeskkonnast.