Kultuuriinvesteeringute kaev jäi tänavu kuivaks

Rannar Raba
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles
Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles Foto: Toomas Huik

Eelarvekärbete vaimus elav riik ei toeta tänavu ega ka järgmisel aastal kultuuri valdkonnas ühegi suurema ehituse alustamist.


Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles, mil määral ministeeriumi vahendusel tehtavaid investeeringuid sel aastal kokku tõmmatakse?

Kui 2008. aastal oli meil omavalitsuste investeeringuteks ette nähtud 160 miljonit krooni, siis selle aasta kohta praegu kehtiv summa jääb alla 20 miljoni krooni.



Minu arvates näitavad need arvud väga selgelt, mis olukorda oleme sattunud.



Seega pole käesoleval aastal ette näha ühegi suurema ehituse algust.


Jah, uusi objekte ei taha me ette võtta ei sel ega ka mitte järgmisel aastal.



Erandiks on need objektid, kus kasutatakse euroraha. Seal püüame endiselt abiks olla, sest oma- või kaasfinantseeringuta läheksid needki summad kaotsi.



Samuti ei taha me loobuda objektidest, millelt 2008. ja 2009. aastal raha ära võtsime. Neid peame paremate päevade saabudes eelisjärjekorras aitama. Püüame siinkohal ikka riigimehelikkust säilitada.



Käisite äsja Holstre-Polli rajatava spordikeskusega tutvumas. Suur osa ehitustöid on seal juba valmis, kuid umbes kuue miljoni krooni jagu oleks veel tarvis teha. Mis saab?

Lootus sureb viimasena ja ega raha maailmast kadunud ole. Paistu valla ja keskuse juhtidel on mitu head ideed, kust võiks raha küsida, ning sel juhul paneb ka riik õla alla.



Ma ei näinud kohapeal ühtegi kurba inimest, kes oleks käed rüppe lasknud ja mulle spanjeli silmadega otsa vaadanud. Kohtasin väga jõulisi juhte, kellel jagub ideid. Nendega, kes selles sihtasutuses kokku on saanud, tasub igal juhul luurele minna.



Kõige lihtsam ja ka kõige totram oleks riigil käed rinnale risti panna ning öelda, et raha lihtsalt pole ja midagi pole mõtet loota. Holstre-Polli puhul paistab, et vald on nõus omalt poolt pingutama, et see koht lõplikult välja ehitataks, sest siis hakkab ta raha tagasi teenima. Riik mõistab samuti selgelt, et seal ei tohi tööd pooleli jääda.



Kas kuus miljonit krooni on suur või väike summa, sõltub sellest, kust poolt vaadata. Kui meil on kogu riigi peale investeeringuteks alla 20 miljoni krooni, on see kahtlemata suur raha. Samas 85 miljardi krooni suuruse riigieelarvega võrreldes tundub see pisku.



Kuidas on lood pärimusmuusika keskusega, kes võttis teadupärast Kirsimäe aida ehitamiseks pangast laenu ja sai garantii, et riik läheb talle selle  tagasimaksmisel appi?

Täpsustuseks tuleb esmalt öelda, et riik pole andnud garantiid, vaid sõlmis härrasmeeste kokkuleppe. Aga täna hommikul (teisipäeval — toim.) oli keskusel 2009. aasta raha arvel ja meie lubadus ses osas täidetud. Olen kindel, et Ando Kiviberg pani kohe selle summaga panga poole ajama, et ka pärimusmuusika keskus oma kohustusega ühele poole saaks.



Millal võiks alata Ugala teatri renoveerimine?


Meie mõistes ei ole praegu selleks vabu vahendeid. Viimase rahasüsti sai teater ehitusprojekti tegemiseks ning see peaks nüüd valmis olema ja riiulil seisma. Kui paremad ajad tulevad, võib selle sealt võtta ja tööga pihta hakata. Aga kindlasti ei räägi me sellel teemal 2009. ja 2010. aastal. Isegi mitte seapõrna pealt ei paista, et järgmine aasta praegusega võrreldes parem tuleks.

Tagasi üles