Kui Harju maakohus mullu oktoobris tuntud autoärimehe ja kinnisvaraarendaja Toomas Rüütmanni pankroti välja kuulutas, oli tema vastu nõudeid kogunenud 240 miljonit krooni. Viljandi osaühingul Unistar-Auto on teadaolevaid nõudeid 244 miljoni jagu.
Kuidas autopood hiigelnõuded kaela sai
19. veebruar 2009, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetult pärast Unistar-Auto pankrotiavalduse esitamist detsembrikuus kirjutas «Sakala», justkui oleks ettevõtte suurim võlausaldaja Citroëni importija Veho Eesti. Seda näitas Krediidiinfo andmebaas ja pidas tõenäoliseks Veho Eesti juhatuse esimees Ando Nõel. Andmed osutusid aga ekslikuks.
Unistar-Auto juhatuse liikmed Kaupo Jõgi, Sten Nugis ja Jaanus Tensing küll teadsid tegelikku olukorda, kuid Tensing firma võlakoorma suurust toona avaldama ei nõustunud.
Nagu nüüdseks selgunud, on Veho Eesti oma 7 miljoni kroonise nõudega hoopis üks väiksemaid kreeditore ja suurim nõue kirjutatakse kopsakate viiviste tõttu lausa üheksakohalise arvuga.
«Juhatuse liikmed on väga mõtlematult käendusi andnud,» tõdes osaühingu pankrotihaldur Ene Ahas. «Aga noh, mingil hetkel läks kõigil ju hästi.»
Pankrotihaldurile teadaolevalt on Unistar-Auto vastu nõudeid peaaegu 244
miljoni krooni eest, ehkki päris kõiki neist pole talle veel esitatud. Võrdluseks olgu öeldud, et Viljandi linna tänavune eelarve on vaid 100 miljoni krooni võrra suurem.
Mil moel suutis Viljandimaa automüügifirma endale nii tohutu kohustuste koorma turjale võtta?
Hiigelmaja tagajärjed
Kõigepealt tuleb meeles pidada, et nõuete ja võlgade vahele ei saa panna võrdusmärki, sest enamiku neist 244 miljonist kroonist moodustavad teistele ettevõtetele antud käendused. Kuni laenajad suudavad ise oma kohustusi täita, pole alust Unistar-Autolt raha tahta. Pankrotti mineva käendaja puhul peavad aga võlausaldajad nõude ettenähtud aja jooksul ära esitama, sest pärast pole enam kelleltki midagi küsida.
Unistar-Auto-vastastest nõuetest on umbes 50 miljoni krooni jagu seotud osaühinguga Unistar Ärimaja, kellele kuulub 64 protsenti sama nime kandvast ärihoonest Tallinna maanteel Viljandi linna ja Saarepeedi valla piiril.
Unistar Ärimaja eraldus Unistar-Autost läinud suvel just seepärast, et kinnisvara- ja autoäri lahus hoida, kuid suur osa hoone ehituskuludest jäi ikkagi automüüja käendada.
Seetõttu ripub Unistar-Auto pea kohal 38,4 miljoni kroonine nõue Nordea pangalt ja 12 miljoni kroonine nõue hoone ehitanud Leviehituselt.
Ehkki Unistar Ärimaja majanduslik seis pole kiita ning tal on tekkinud ligi 200 000 kroonine maksuvõlg, ei saa teda veel maha kanda. Nimelt üritab hoone teine omanik, osaühing Taiho seda kehvast olukorrast välja vedada ja kui see õnnestub, võib ka Unistar Ärimaja püsima jääda.
Kasutatud kaup tuleb tagasi võtta
Kopsakaid summasid soovivad Unistar-Autolt saada ka autooste finantseerinud liisingufirmad. Pankrotihalduri andmetel tahab näiteks Hansa Liising 28 miljonit ja SEB 15,6 miljonit krooni.
Suur osa neist nõuetest tuleneb autode kasutusrendiga kaasnevatest tagasiostukohustustest. Erinevalt kapitalirendist on kasutusrendiga auto soetanul õigus see liisinguaja lõppedes liisingufirmale tagasi anda. Liisingufirmad kasutatud autode äriga tegelda ei taha ja seepärast lepivad nad tavaliselt kohe algul auto müünud firmaga kokku, et too kohustub sõiduki jääkväärtusega tagasi ostma.
Headel aastatel sobis niisugune skeem kõigile, sest lõviosa autodest leidis omaniku juba enne rendiperioodi lõppu. Näiteks ostis kasutaja ise sõiduki välja. Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud ja diileritel tuleb tagasi osta järjest rohkem autosid.
Unistar-Auto juhatuse liikme ja suurima osaniku Kaupo Jõgi sõnul on liisingufirmad ilmselt arvestanud, et tagasi tuleb osta kõik viie aasta jooksul kasutusrendiga müüdud masinad, kuid seda kindlasti ei juhtu. Samuti peaks võlg tema hinnangul vähenema seetõttu, et liisingufirmad müüvad tagasi toodud sõidukid maha.
«Unistar-Auto kasutuses olnud autod on liisingufirmadele üle antud, kuid millegi pärast on nõuded seni täies mahus üles jäetud,» tõdes Jõgi.
Viiviseid põhivõlast viis korda rohkem
Kui kõik ülaltoodud nõuded kokku lüüa ja lisada neile 1,6 miljoni kroonine maksuvõlg, moodustab saadud summa teadaolevatest nõuetest ikkagi vaevalt poole. Peaaegu kõik ülejäänu läheb aga üheainsa hiigelnõude arvele.
Osaühing Euro Kinnisvaraarendus tahab Unistar-Autolt 128,4 miljonit krooni, sest too käendas oma emafirma Astroserv laenu. Tähelepanuväärne on siinkohal see, et Euro Kinnisvaraarendus laenas Astroservile vaid 21 miljonit ning 107 miljonit tema esitatud nõudest moodustavad viivised.
«Uskumatu, eks ole!» imestas isegi pankrotihaldur Ene Ahas. «Ma ei ole ka kunagi näinud, et niimoodi saab.»
Vägevad viivised ei pruugi nõuete kaitsmise käigus küll täies mahus püsima jääda, kuid erinevalt Unistar Ärimajaga seotud käendustest pole Astroservi puhul lootustki, et ta ise kohustustega hakkama saaks. Pigem vastupidi: Kaupo Jõgi ütlemist mööda on Astroservi raskustesse sattumine peamine põhjus, miks Unistar-Auto praegu pankrotis sipleb ning ka oma juhatuse liikmed füüsilise isiku pankrotti vedada ähvardab. See firma panigi veerema lumepalli, mis haaras endaga kaasa kõik Jõgiga seotud ettevõtted.
Kurioosne on loo juures see, et Jõgi sõnul pidi just Astroserv aitama Unistar-Autol, Unistar Ärimajal ja teistel grupi firmadel keerulise aja üle elada. Selle nimel lõid kõik firmad ka Astroservi laenude käendamisel kaasa.
«Äriidee oli korralik ja töötaks ka praegu,» on Jõgi veel nüüdki veendunud. «Tahtsime osta Eestist, Saksamaalt või mujalt kasutatud autosid, need siin odava tööjõu eelist ära kasutades korda teha ning müüa maha Soomes, kus isegi kriisi ajal leidub küllalt ostjaid.»
Osaliselt just selle projekti tarvis rajati Unistar Ärimajja töökojad, millele suuruse poolest on raske kogu Lõuna-Eestis võrdset leida.
Jõgi sõnul plaanisid nad autod maha müüa partneri abil, kellele kuulub Soomes kolmest kasutatud autode poest koosnev kett. Sealse müügivõrgu arendamiseks ning autode ostmiseks ja kordaseadmiseks kulus Astroservil kümneid miljoneid kroone ning ka hulk Unistar-Auto tööaega, -vahendeid ja raha. Tagasi ei tulnud lahe tagant aga peaaegu midagi.
«Nüüd tundub, et astusime pehmesse kohta ja Soome partner tegi meile lihtsalt külma,» nentis Jõgi. «Summad, mis sinna kadusid, on ikka väga suured.»
Seda, kas Soome äri lihtsalt ebaõnnestus või plaanisid partnerid algusest peale kelmust, koos Sten Nugisega Astroservi juhatusse kuuluv Kaupo Jõgi oma sõnul ei tea.
«Eks ma selle selgitamisega praegu tegelegi ja ürita uurida, kuhu raha kadus. Aga ega Stalingradi enam olematuks muuda.»