Helikopteriga «Tagasi kooli»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teisipäeval said Sürgavere lapsed teada, mis on helikopteri Robinson peal, sees ja all, sest neile oli külla tulnud Sürgavere enda poiss Valmar Vingisaar.
Teisipäeval said Sürgavere lapsed teada, mis on helikopteri Robinson peal, sees ja all, sest neile oli külla tulnud Sürgavere enda poiss Valmar Vingisaar. Foto: Elmo Riig / Sakala

Teisipäeva hommikul kella üheteistkümne paiku tegi Eesti õhuväe helikopter Robinson tiiru Sürgavere põhikooli kohal ning maandus lumepilve üles keerutades staadionil.


Tegemist polnud sõjaväeõppusega, vaid hoopis üritusega «Tagasi kooli». Kopterist astus välja Sürgavere põhikooli vilistlane, Eesti õhuväe leitnant Valmar Vingisaar.

Piloot nentis, et niiske ja tuuline ilm oli hetkeks seadnud väljalennu Ämarist küsimärgi alla. «Tallinnas oli nii udune, et ei näinud näppugi suhu pista. Pealegi on sellise ilmaga oht, et helikopter võib jäätuda,» selgitas ta.

Sürgavere põhikooli direktor Aires Põder lausus uhkusega, et tõenäoliselt on just selles koolis erilise külalise tõttu üks huvitavamaid vilistlaspäevi.

Valmar Vingisaar lõpetas Sürgavere põhikooli 1994. aastal ning astus seejärel Jakobsoni gümnaasiumi inglise keele süvaõppega klassi. Pärast gümnaasiumi proovis temagi minna õppima majandust, mis siis oli ääretult populaarne, ent ei saanud sisse.

«Tartu lennukolledžist kuulsin «Teeviida» messil,» meenutas Vingisaar. «Arvasin, et see on minu liigast väljas — olen ju väike inimene väikesest maakohast.»
Siiski sai temast neljaks ja pooleks aastaks lennukolledži tudeng.

«Oma esimest lendu mäletan selgesti, see oli 2000. aasta 11. veebruaril,» kõneles piloot. «Mõtlesin, et kui vaid saaks selle tunde purki panna ja kümne aasta pärast uuesti tunda, sest see on midagi niisugust, millest enam lahti ei saa.»

Valmar Vingisaare praegune ametikoht on Eesti õhuväe kopterite eskadrilli ülem. «Ma tahan just lennata, ei taha minna kontorisse paberitöö peale!»

Tema peamised tööülesanded on sõjaväeõppused maal ja merel. Lisaks aitavad õhuväelased otsida kadunud inimesi ning kustutada tulekoldeid raba- ja metsapõlengutel. «Möödunud aastal Ida-Virumaal toimunud suure rabapõlengu ajal lendasid meie kopterid ja lennukid üle 200 tunni ning kallasid tulekolletesse peaaegu 300 tonni vett,» tõi Vingisaar näite.

Tulekoldeid aitavad leida helikopteri soojuskaamerad. Lendur näitas lastele filmilõiku, mis oli lindile püütud hetk enne Sürgaveres maandumist. «Näete, need valged kogud olete teie!» selgitas ta. «Ja need valged jutid näitavad, et keegi on üle staadioni kõndinud.»

Lastele pakkusid äratundmisrõõmu fotod, mis olid tehtud Soomaa üleujutuste ja Sürgavere aleviku kohalt. «Õhust on kõik ilusam!» kinnitas Valmar Vingisaar.

Küsimusi tuli saalist robinal. Vastuseks pärimisele, kas ta alla ei karda kukkuda, tõdes lendur, et seda hirmu pole, pigem pelgab ta ära eksida või midagi valesti teha.

«Tegelikult ma kardan kõrgust,» tunnistas Vingisaar. «Masti või korstna otsa ei kannata ronida, aga kopteriga lennata ei ole hullu!»

Ühiselt selgitati välja, et lend Tallinnast Sürgaverre kestab pool tundi, helikopter neelab minutis ühe liitri lennukibensiini ning suurim kiirus on 250 kilomeetrit tunnis.

Neile, kes unistavad lenduriametist, pani piloot südamele, et hoolega tuleb õppida füüsikat, matemaatikat ja inglise keelt.

«Ei ole tähtis, kust sa oled tulnud ja millises väikeses koolis õppinud, vaid oluline on see, mis sa ise tahad ja teed!» sõnas Valmar Vingisaar.

Tagasi üles