Rattasõbrad väntasid Mulgimaad avastama

Roheliste rattaretk.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Eile öösel alanud vihm taltus juba enne keskpäeva ja roheliste rattaretkest osavõtjad startisid Karksi-Nuiast, saatjaks kevadiselt värske lõhnabukett.

Üks rattaretke eestvedajaid Peep Veedla ütles, et kauni kingina olid hommikul õide puhkenud toomingad — veel eelmisel õhtul, kui ta rattarada läbi sõitis, olid pungad kinni.
Veedla märkis, et 23. rattaretke stardipaik oli selle sõidu ajaloos üks kaunimaid. Vihma on rohelised rattasõbrad saanud varemgi, kuid kunagi pole tema kinnitusel sadanud kõik matkapäevad järjest. Nii ka nüüd.

«Eks vihm ole muidugi ebamugav, aga loodan, et sõitjad on end ette valmistanud,» lausus ta. «Ja kui keegi saabki märjaks, siis pärast kuivab jälle ära.»

Matkasõitu organiseerib mittetulundusühing Roheliste Rattaretked, mille juhatusse Veedla kuulub. Ta rääkis, et üldiselt on rattaretk osalistele ette teada sündmus ja ilmavempude tõttu pole kombeks tulemata jätta.

«Tunne on tugev!» iseloomustas Veedla tänavuse retke ootust.

Loobuda ei saa

Tallinnast koos kahe lapsega pedaalima tulnud 46-aastane Tarmo Tuisk oli oma 13. rattaretkel nagu ka tema 21-aastane tütar Triin. Esimest korda väntas ise omal jalgrattal kuueaastane poeg Sven Gregor, kes eelmisel kolmel sõidul osales  kaassõitjana.

Tarmo Tuisk jäi kimpu küsimusega, mis teda roheliste rattaretkele toob. «See on asi, mida oleks keeruline järele jätta,» sõnastas ta. «Esimesele sõidule pidime tulema suure sõpruskonnaga, aga lõpuks olin mina ainuke.»

Kehv ilmateade oli Tuisu sõnul mõjunud küll pisut hirmutavalt, aga kordagi ei tekkinud mõtet seepärast plaani katki jätta. Enne eilset sõitu oli ta sel hooajal rattaga läbinud vaid 70 kilomeetri ringis. Tuisk lisas muheldes, et emaspäevaks on tal massaažiaeg kinni pandud.

Tartust starti tulnud perekond Kruusmägi oli koosseisus isa, ema, poeg, tütar ja koer. Ema Lea Kruusmägi ütles, et neile on see neljas või viies retk, pojale siiski esimene. Koer Lasse on kõik sõidud kaasa teinud. Tema istub tütre jalgratta ees korvis ja see ratas peab peres esimesena veerema — siis on koer rahul.

Pereema ütles, et rattaretkel on oma eriline olemine ning tunne, mis siia sõitma toob. «Ja kui palju ilusaid kohi sedasi näeb!» kiitis ta.

Kolme päeva peale jaotatud paarsada kilomeetrit talle hirmu ei tee, kuigi sel kevadel on ta pedaalinud vaid 40 kilomeetrit, kui sedagi. Tütar Kristel Mairit Kruusmägi ütles, et nemad vennaga teevad muud sporti ja sellest ettevalmistuseks piisab.

«Natuke siiski väsitab, tagumik just väsib ära,» meenutas ta eelmisi sõite. «Aga vihma ma ei karda, see lisabki veidi ekstreemsust.»

1400 ratturit

Stardi said rohelised rattasõbrad eile keskpäeval Karksi kultuurikeskuse kõrvalt. Et tegu pole võistlusega, läksid lähte peale liikvele vaid üksikud väntajad — suurem osa askeldas edasi või ootas sõpru.

Korraldajad hoidsid stardi avatuna kaks tundi ja lugesid lõpuks kokku, et teele läks ligikaudu 1400 ratturit. Aga oodatud olid needki, kes õhtul end esimeses laagriplatsis kirja panid.

Kolme päevaga sõidetakse maha 204 kilomeetrit. Retk algas ja lõpeb Karksi-Nuias. Marsruut viib Karksi-Nuiast läbi Lilli, Taagepera, Koorküla, Valgjärve, Helme, Kärstna, Ennuksemäe, Loodi, Heimtali, Abja-Paluoja, Halliste ja Polli.

Esimesel päeval sõideti 66 kilomeetrit Karksi-Nuiast Valgjärve äärde Koorkülla, teisel päeval pedaalitakse 80 kilomeetrit Heimtalisse ja kolmandaks päevaks jääb 63 kilomeetrit, et jõuda tagasi lähtepunkti.

Tagasi üles