Peatselt valmiv sadam paneb Oiul elu käima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oiu Arenduse juhatuse liikme Anmar Pihlaku sõnul kasutatakse kai ehitamisel kive, mis tulid välja sealsamas krundil tehtud pinnasetööde käigus.
Oiu Arenduse juhatuse liikme Anmar Pihlaku sõnul kasutatakse kai ehitamisel kive, mis tulid välja sealsamas krundil tehtud pinnasetööde käigus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Võrtsjärve ääres Oiul tegutsevate arendajate pingutused on vilja kandnud: aprillis kandis veeteede amet nende taastatud väikesadama registrisse ning juunis avatakse see kõigile alustele.

Enne Tartut on see esimene registreeritud väikesadam selles vesikonnas.

«Võrtsjärvel on muidugi ka palju teisi sadamakohti, mida kasutatakse, kuid need pole registreeritud,» selgitas mittetulundusühingu Oiu Arendus juhatuse liige Anmar Pihlak. «Meil oli aga kindel soov, et Oiu väikesadam paigutataks veeteede kaardile.»

Registrisse kandmine annab külastajale kindlustunde, et selles sadamas on täidetud kõik seaduses nõutud reeglid, mis puudutavad laevaliikluse ohutust ja keskkonnakaitse nõudeid. Inimesed saavad sadamast infot ja tehnilist abi ning tulevikus on seal võimalik oma veesõidukit tankida.

Avamine tuleb juunis

Juuni lõpuks, kui sadam ametlikult avatakse, valmib viimane jupp betoonkaid, mille külge kinnitatakse ujuvad paadisillad. Esialgu tuleb 30 kaikohta.

Viimaseid haamrihoope ootab kai äärde kerkinud sadamahoone-seltsimaja, milles on koosviibimiste ruum, saun ja magamistoad.

«Seltsimaja on hea koht, kus korraldada õpitubasid ja kokkusaamisi,» jutustas Anmar Pihlak. «Saame hoonet ka välja rentida, kui keegi soovib vee pealt tulles end saunas soojendada ja sadamas ööbida.»

Esimese suvekuu jooksul tehakse korda parkimisplatsid ja sissesõiduteed, mis praegu ootavad viimast kattekihti.

Kuigi sadam on poolik, kasutavad harrastuskalastajad Oiult veele mineku võimalust juba praegu. «Igal nädalavahetusel käib siin tihe sagimine,» ütles Anmar Pihlak.

Eeloleval nädalavahetusel korraldab jahtklubi seal noorte kaptenite õpitoa, kuhu tuleb lapsi nii ümbruskonnast kui Viljandist.

«Lapsed õpivad, kuidas vee peal liigelda, ohutult käituda ja sõlmi siduda. Neid juhendab professionaalne merekaru Enn Soovik veeteede ametist,» kõneles Pihlak.

Oiu Arenduse kõrvale rajatud mittetulundusühing Oiu Jahtklubi hakkabki huvilisi koolitama. Klubi plaanib soetada väikesed purjekad, millega lapsed saaksid järvel sõitu harjutamas käia.

Oiu Arendus võttis sadama taastamise ette paar aastat tagasi. Esimesed heakorratööd tegid ühingu eestvedajad Anmar Pihlak ja Romet Elmaste seal aga juba kuue aasta eest. «Siis oli siin lihtsalt suur võsa,» meenutas Pihlak.

Tema sõnul on Oiu külas sadamakoht olnud rohkem kui sadakond aastat. Vanasti toodi Tartust lotjadega õllevaadid ja muu kaup Oiule, kust need hobustega edasi Viljandi poole veeti. Nõukogude ajal oli seal tiiburite randumiskoht ning Tartu jahtklubi purjelaagrite paik.

«Vahel juhtub nii, et inimene armub mõnda kohta. Meie Rometiga kiindusime sellesse paika siin Oiul,» rääkis Anmar Pihlak. «Kui saad teada sadama ajaloost ja kunagisest elust, poogib see ennast üha rohkem südame külge. Mõnes mõttes on selle paiga arendamine meie missioon.»

Mõistagi tuleb sadam ka tulu teenima panna, sest selle taastamiseks võetud pangalaen vajab tasumist ning rajatised hooldamist.

«Meie eesmärk on, et elu hakkaks siin uuesti käima,» toonitas Pihlak. «See ei juhtu esimese hooajaga, kuid pikas perspektiivis leidub kindlasti sadamale kasutajaid ja see toob paljudele kasu.»

Plaane on palju

Edaspidi peaks olema võimalik sadamas ka keha kinnitada, sest endise Oiu kaupluse hoonesse rajatakse kõrts. «Kui hästi läheb, võtame söögikohas esimesed külalised vastu jõulude ajal,» prognoosis Anmar Pihlak.
Võrtsjärve piirkonna esimese paaditankla valmimine jääb ilmselt järgmisesse hooaega.

«Siis ei pea kalamehed või hobisõitjad järvele kanistreid kaasa tassima, vaid saavad kütust siit osta,» selgitas arendaja. «See on ühtlasi ka senisest tunduvalt keskkonnasõbralikum, sest ei ole ohtu, et kütust kallatakse paagist mööda.»

Ühingu eestvedajad unistavad, et suudavad taastada sadama kõrval seisvad ajaloolised ehitised: kõrge korstnaga meierei, mis on ehitatud 1913. aastal, ja valge juustutööstuse hoone. Tänassilma jõe suudmesse luhale soovivad nad rajada laudtee ning linnuvaatlustorni, et pakkuda huvilistele looduselamusi.

«Esimene eesmärk on siiski lõpetada praegu käsil olevad projektid,» sõnas Pihlak.

RAHA
Sadam taastatakse paljude osaliste koostöös.
• Oiu Arendus on selleks tuge ja abi saanud Võrtsjärve sihtasutuselt, Kolga-Jaani vallalt, Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt.
• Umbes 10 000 ruutmeetri suurusesse kinnistusse on investeeritud 600 000 — 700 000 eurot, millest suur osa on saadud projektidest.
• Ühingu omafinantseering on sellest umbes 200 000 eurot.
Allikas: Anmar Pihlak

Märksõnad

Tagasi üles