Paar Pärsti vallas Jämejala haiglakompleksi naabruses elavat inimest juhtis nädala keskel «Sakala» tähelepanu kohaliku katlamaja taga avanevale kummalisele vaatepildile: puude ümber on kuhjatud nii palju mulda, et need seisavad peaaegu võrani mullakuhjas.
Ehkki koht on üsna kõrvaline ja seda pole põhjust suure väärtusega pargiks pidada, rõhutasid kurtjad, et küsimus on põhimõttes ja austuses elusa looduse vastu. Kas tänapäeva töötegijad peavad sellist tegutsemisviisi sobilikuks, uurisid nad.
Haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul viisid pinnase kõnealusesse kohta osaühingu Silindia ehitajad, kes rajavad ravikompleksi teises servas õendus-hoolduskeskuse juurdeehitist.
«Meil on nendega kokkulepe, et kooritud pinnas veetakse katlamaja juurde ja aetakse laiali. Kuidas täpselt seda tehakse, on ehitaja enda otsustada,» ütles Valdvee.
Ehitusfirma projektijuht Vello Veelmaa kinnitas haigla kommunikatsioonijuhi öeldut ning rõhutas, et töö on veel pooleli. Nimelt olevat pinnas vedamise ajal olnud
laialilükkamiseks liiga märg ja see jäeti puude alla kõrgetesse kuhjadesse kuivama.
Veelmaa avaldas veendumust, et puid pole tööde käigus kahjustatud ning seda ei tehta ka pinnase peatse laialilükkamise ajal. «Mõne päeva jooksul viime asja lõpule,» lubas ta.
Eile «Sakala» palvel Jämejalal toimuvat vaatamas käinud metsakonsulent Ülle Kuldkepp ütles, et kui muld jääb puude ümber lühikeseks ajaks, ei juhtu sellest midagi halba.
Teine lugu on siis, kui pinnas jääb tüve ümber kauaks. Sel juhul võib puu lõpuks hinge heita, sest koor on mõeldud hingamiseks. «Sisuliselt oleks see sama kui inimene terveks palavaks suveks sooja salli sisse mässida,» sõnas Kuldkepp.
Metsakonsulendi sõnul täidavad kõnealused saared, remmelgad ja jalakad omas kohas tähtsat rolli, varjates Tallinna maanteelt vaadet inetule katlamajale. Seepärast manitses ta ehitajaid pinnase teisaldamisel ettevaatlikkusele, et puude koor ei saaks kahjustada.