Akadeemia ärgitab suvel õppima

Kaks aastat tagasi oli suveakadeemia käigus Viljandis tantsuõpetajate koolitus «Oma tantsu juured ja ladvad». Foto: Aivar Aotäht

Kuigi tavapärane õppeaasta saab varsti läbi, jätkub mõnes kohas õppetöö ka palaval ajal. Viljandi kultuurikõrgkool korraldab taas suveakadeemia, mille kavas leidub nii erialaseid kui üldharivaid kursusi.

Tänavuse suveakadeemia kavast võib leida näiteks kursuse, kus õpetatakse valmistama kasetohust tarbeesemeid. Samuti ootavad osalejaid inglise keele suvekool, maalimise õppus ja palkehitusinstruktorite keelekümblus-praktika.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia täienduskoolitustalituse juhataja kohusetäitja Anu Söödi jutu järgi on raamatukoguhoidjate kursusest alguse saanud suvekool seitsme aasta jooksul järjest kasvanud ning kursused on muutunud mitmekesisemaks.

Üldhuvitavaid õppusi on juurde tulnud just viimasel paaril aastal. Näiteks 25.—27. augustini Männiku metsatalus kestvat maalimise suvekooli korraldatakse kolmandat aastat.

«Sinna on tulnud nii need, kes on käinud aasta ringi kultuuriakadeemias maalimiskursusel, kui ka esimest korda pintsli kätte võtnud inimesed,» kõneles Sööt. «Meie õppejõud Kersti Rattus on osanud kõiki asjalike nõuannetega suunata.»

Laiemale ringile on mõeldud ka juuli algul Männiku metsatalus korraldatav inglise keele suvekool. Akadeemia õppekorralduse spetsialisti Margit Kingi sõnul on see mõeldud inimestele, kel on aastaid 40 ja rohkem. «Teeme meeldetuletuskursuse neile, kes on kunagi inglise keelt õppinud, aga kel ei ole julgust rääkida,» selgitas ta ning lisas, et kursuse vastu huvi jätkub: 17 kohast on täidetud 11.

Mehed teevad käsitööd

Meestele võib huvi pakkuda juunis Loodi mõisas asetleidev kasetohust tarbeesemete valmistamise kursus. Seda tuleb juhendama Venemaal Veliki Novgorodis elav meister Vladimir Jariš, kes on juba üle 24 aasta õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas.
Tegemist on mulluse koolituse jätkuga. Algajatele antakse õppust 15.—17. juunini ja edasijõudnutele 18.—20. juunini.

Koolitusega püütakse taas au sisse tõsta tohutöö oskusi ning inspireerida tulevasi meistreid. Õppust korraldab kultuuriakadeemia magistrant Andres Rattasepp, kelle magistritöö käsitleb just tohutöötraditsioone. Tema juhendaja ongi Vladimir Jariš.
Omapärane on ka palkehitusinstruktori eesti-soome keelekümblus-praktika, mis kestab 2. juulist 10. augustini Võrumaal Haanjas.

Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse programmijuhi Priit-Kalev Partsi ütlemist mööda ei taheta seal palkehitajaid Soome tööle minekuks ette valmistada, kuigi nimetusest võib nii välja lugeda. «Meil on idee hoopis soomlased Eestisse tuua,» lausus Parts.

Ta selgitas, et rahvusliku ehituse elus hoidmiseks on nii Eestis kui Soomes vaja õpetajaid. «Soovime teha korraliku Eesti-Soome ühiskoolituse, kus jagame nii õppejõude, õppematerjale kui üliõpilasi. Need instruktorid saavad hiljem teha koolitusi ja valmistada palkehitajaid kutseeksamiks ette mõlemas riigis.»

Et koolitatakse instruktoreid, oodatakse sellele kursusele inimesi, kes on palkehitusega varem juba tegelnud.

Spetsialistid õpivad õhtuni

Erialastest kursustest tõstis Anu Sööt esile mängulise hääletöö kursust, mis on kasulik muusika- ja tantsuõpetajatele ning teistele spetsialistidele, kelle tegevus on seotud häälega.

Tantsuõpetajate suveakadeemia leiab tänavu aset Pärnus Gabriele moe- ja tantsukoolis, draamaõpetajate treeninglaager korraldatakse augustis Viljandi kultuuriakadeemias. Erialast täiendust pakuvad ka huvijuhtide ja raamatukogutöötajate suveakadeemiad.
Anu Söödi sõnul iseloomustab suveakadeemia kursusi see, et nende päevade programmid kestavad tavaliselt hilisõhtuni.

«Inimesed suhtlevad seal omavahel palju intensiivsemalt kui tavaliselt ja vahetavad ideid. Ka selline mitteformaalne haridus on neile väga oluline,» lausus ta.

Kursustega saab tutvuda internetileheküljel www.kultuur.edu.ee/193504.