/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/02/17/135210t1h3d17.jpg)
Üldises majanduslanguses peavad Viljandi toitlustusasutused püksirihma pingutama, samal ajal kui klient saab rõõmu tunda lühikesest või olematust ootejärjekorrast.
Lõunapakkujad kaotavad kliente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasia restorani Aroma juhataja Eva Lugima ütles, et kui detsembris läks hästi, siis pärast jaanuari esimest nädalat tuli tagasilöök.
«Seni on hästi vaikne, praegu näiteks pole kedagi,» tõdes ta. «Natuke sõltub muidugi ka päevast: mõnel päeval külastajaid siiski jagub.»
Juhataja hinnangul võis detsembri kliendirohkuse põhjus peituda selles, et koht avati novembri lõpul ning seega tuli uudistajaid.
Klientide peibutamiseks ei ole Lugima sõnul plaanis hindu langetada, kuid nagu toitlustusasutustele kombeks, pakub Aasia restoran tavahinnakirjast odavamat päevapraadi — ehkki ega seegi palju meelita.
«Lihtsam on odavalt müüa Eesti köögi toitu: kartul, liha, kapsas. Meie kasutame vürtse ja muud sellist kraami, mis tulevad kallilt kätte,» rääkis juhataja. «Ma arvan, et meie hinnad ei ole üle mõistuse kõrged. Portsud on suured, ühest jagub mitmele. Lisaks leiab meilt odavat toitu.»
Restorani sulgemise mõtet tema sõnul pole: «Praegu maksame küll ise peale, aga üritame viimse hingetõmbeni.»
Söögitare suur langus
Aasia restorani kõrval tunneb samamoodi klientidest puudust tavalist toitu pakkuv Söögitare, mis asub Viljandi kaubamaja hoovil. Toidukohta pidava osaühingu AV Kroon omanik Valentina Ovtšinnikova ütles, et suvega võrreldes on käive langenud poole võrra ning nii jaanuaris kui veebruaris on langus jätkunud.
«Kehvasti on,» nentis ta. «Vähem inimesi käib ja vähem süüakse. Mehed, kes enne võtsid kolm käiku, piirduvad nüüd supi või praega.»
Supi ja prae hind algab Söögitares 13 ja 27 kroonist ning hinda veelgi alla lasta pole omaniku sõnul võimalik. Ka roogade valiku kahandamine pole lahendus.
«Meil on menüüs kuus-seitse päevapraadi, supp ja paar magustoitu,» lausus ta. «Vähendamine siin ei aitaks, pigem peletaks veelgi rahvast eemale. Ja kassat ei muudaks see, kas müüa ühte praadi sada korda või viit praadi kakskümmend portsjonit.»
Lihtsa söökla stiilis Söögitare ei kavatse uksi sulgeda, aga kui käive langeb, tuleb kõne alla asukoha vahetus. «Oleme siin rendipinnal ning võib-olla kolime oma ruumidesse Minikohvikus, kus praegu pakume ainult peolaudu,» lisas omanik.
Pitsabaari reserv
Pappa Pizza omanik Silver Särev nentis, et seegi söögikoht pole üldises majanduslanguses erand. «Suvel küll veel probleemi polnud, aga viimastel kuudel on käive vähenenud,» lausus ta.
Hindu Pappa Pizza langetada ei kavatse. «Meie omal ajal hindade tõusuga kaasa ei läinud, need on meil mitu aastat samad püsinud,» selgitas Särev. «Iseasi on sooduskampaaniatega, neid teeme aeg-ajalt ikka.»
Supiportsjoni saab pitsabaaris kätte 15 krooniga, päevaprae 30 ja odavaima pitsa 36 krooniga.
Kindlasti ei ole Särevi hinnangul õige menüüd kärpida, pigem tuleks seda kliendi huvides täiendada. Tema kinnitust mööda ei ähvarda pitsabaari uste sulgemine: firma on headel aegadel reservi kogunud, et raske periood üle elada.
Liverpooli valikud
Liverpooli pubi omanik Ivo Võido ütles, et käibe langus on tunda andnud novembrist ning see paistab silma ka ruumis ringi vaadates: kliente on varasemast vähem.
Pubi pole hindu omaniku sõnul veel tuntavalt alandanud, mõni väiksem kärbe päevaprae pealt välja arvata, kuid edaspidi on see täiesti võimalik. Praegu saab odavaima supi Liverpoolis 17 ja prae 35 krooniga.
Võido märkis, et võib-olla tuleb ka roogade valikut kokku tõmmata, jättes vähemalt esialgu välja toidud, mida väga harva tellitakse.
«Uksi kinni panema me ei hakka,» lisas ta. «Täna veel küll mitte.»
Supiköögi vaikne elu
Viljandi ilmselt kõige odavama söögikohana on iga päev kella 13—14 avatud Mäe tänava hooldekodu supiköök. Hooldekodu juhataja Olli Uibo andmeil kasutab võimalust saada supp ja leivaviil viie krooniga keskmiselt kümmekond inimest päevas.
Kuigi võiks eeldada, et odav koht on kokkuhoidlikul ajal huvilisi juurde toonud, on Uibo sõnul hoopiski vastupidi: sealgi on sööjaid vähemaks jäänud.
Juhataja lisas, et supi hinda plaanis muuta ei ole ning ka supiköök jätkab töötamist senisel kombel.
Centrumi noored kokad
Centrumi restoranis valmistavad oktoobrist alates päeval süüa ühendatud kutsekeskkooli koka eriala õpilased, õhtul on ametis palgaline kokk.
Õpilaste teenindusala juhataja Ants Kommussar ütles, et päeval kliente jagub ja neid on isegi juurde tulnud.
«Õhtul on aga vaikne, sest ka hotellis ööbib vähe inimesi,» rääkis ta.
Kommussar lisas, et päeval saab odavaima supi 20 ja prae 45 krooni eest, mõlemal juhul võib klient valida toidu kõrvale tasuta alkoholivaba joogi.
Optimistlik Viljandi kohvik
Küsitletud söögikohtadest paistis erandina välja Viljandi kohvik, millel omanik Sirje Garniku kinnitusel läheb üldjoontes hästi.
«Talviti on muidugi alati raskem, aga maksud on meil makstud, võlga ei ole, kollektiiv hea ja endine — mis sa veel paremat tahad!» kõneles ta. «Me ei ole suurt kasumit kunagi saanud, sest alkoholi osa, mis reeglina käivet toob, on meil väike.»
Siiski nentis Garnik, et paar kuud tagasi otsustati õhtust lahtiolekuaega kahe tunni võrra lühendada. Kallite roogade asemel on kliendid hakanud rohkem valima soodsamaid päevapakkumisi, kohvitajad aga kohvitavad harjumuspäraselt.
Odavaima päevaprae saab Viljandi kohvikus 35 ja supi 15 krooniga, lastetoitude hind algab 30 kroonist. Aasta algul odavnes päevapraad viie krooni võrra, muud hinnad on püsinud endisel tasemel.