Hostadel on väärikas ajalugu

Vikipeedia andmetel on Hiinas ja Jaapanis hostasid kasvatatud juba sajandeid. Nad pärinevad Jaapani Honshū saare varjulistest mägimetsadest. Eurooplased, kellele Jaapan oli pikka aega suletud, nägid nimetatud taimi alles pärast 1600. aastat. Esimest korda mainiti neid 1712. aastal Hollandis.

Nimi on sellele taimeperekonnale antud austria arsti ja botaaniku Nicholas Thomas Hosti auks. Taimed ise jõudsid Euroopasse alles aastaid hiljem. Teelehine hosta toodi Pariisi aastatel 1784—1789 ja laiuv hosta 1790. aastal.

Tänu suurtele lumivalgetele eksootiliselt lõhnavatele õitele sai esimesena mainitust peagi populaarne haljastustaim, mida kasvatati Prantsusmaa parkides. Sealt levis ta üle kogu Euroopa. Jaapani hostad hakkasid Euroopasse ilmuma mitukümmend aastat hiljem.

1829. aastal saatis hollandi arst ja botaanikahuviline Philipp von Siebold Euroopasse hostasid ja muid Jaapani taimi. Neid kasvatati esmalt Gentis Sieboldi puukoolis, kuid jagati sealt ka botaanikaaedadele ja huvilistele.

Nii jõudsid mõned liigid Ameerikasse. Ameerikasse emigreerunud puukoolipidaja Thomas Hoggi marssalist poeg saatis Jaapanis olles isale kirjulehiseid sorte. Esialgu arvasid botaanikud, et kõik läände saabunud hostaliigid, sealhulgas kirjulehised, on looduslikud. Hiljem selgus, et kollektsionäärid ei kogunud sugugi kõiki taimi loodusest, vaid peamiselt templiaedadest. Seega kujutas suur osa kirjulehiseid hostasid endast Jaapani aednike aastasadu kultiveeritud hübriide.

1905. aastal kinnitati Viinis rahvusvahelisel botaanikakongressil selle taime nimi.