Nõrga talu lopsakast iluaiast leiab küllusliku hostaparadiisi

Nõrga talu taimehuviline peretütar Annabel on silmitsi võimsa hostaga «Sum and Substance», mis värvub suve jooksul kuldkollaseks. Tütarlaps oskab lilledest lummavalt kõnelda. Foto: Egon Valdaru / Sakala

Suure-Jaani valla lõunapiiril Metskülas Nõrga talu külluslikus ja avara murualaga iluaias on tähtis koht hostadel, mille kaunid lehed pakuvad vaatamisrõõmu varakevadest hilissügiseni. 

Hostasid jagub kaaslasteks päevaliiliatele ja paljudele teistele püsililledele, samuti leiavad neist tuge muruväli ning tiigiäär.

Nõrga talu perenaise Krista Kuke sõnutsi on need ühed tema lemmiklilled, mis teda ikka ja jälle lummavad. «Hostad ei ole nii suured eputajad kui paljud teised. Nende lehtdekoratiivne ilu on tagasihoidlik ja peen. Looja ja sordiaretajad on selle lille lehtedele joonistanud erilisi mustreid,» kõneleb aednik.

Üle 2200 sordi

Krista Kuke sõnutsi muutuvad hostad aednike hulgas aina populaarsemaks. «Neil on nii palju mustreid ja värvikombinatsioone, et nendest ei tüdine iial. Iga aasta tuleb uusi sorte juurde,» tõdeb Nõrga talu perenaine.

«Viimastel aastatel on hoogustunud siniste õite ja eri tüüpi lehtedega hostade aretamine. Üldse on neid juba üle 2200 sordi, mitmekesisus on tohutu. «First Frost», «Chinese Sunrise», «Inniswood», «Touch of Class», «Super Nova» ja

«T. Rex» on vaid mõned uued huvitavad sordid,» räägib Krista Kukk.

Hostad on kogu maailmas juba ammu saavutanud kindla positsiooni ja muutunud maastikukujunduses asendamatuteks püsililledeks. Kui enamikule taimedele ei passi varjuline kasvupaik, siis paljud selle lille sordid eelistavad Krista Kuke sõnutsi just poolvarju. «Osa neist sobib varju, teised kasvavad hästi ka täispäikeses,» ütleb ta.

Nii on neid võimalik sobitada igasse aeda. «Üldjuhul meeldib hostadele poolvarjuline või varjuline kasvukoht, aga kollasekirjude ja kollaste lehtedega sordid võiks istutada päikese kätte,» soovitab Nõrga talu perenaine.

Kääbustest hiiglasteni

Hostad on asendamatud probleemsete alade haljastuses: nad taluvad sooldunud muldi, võivad kasvada puude all ning jäävad ellu ka pärast üleujutusi. Krista Kuke jutu järgi kasvavad nad edukalt enamikul aiamuldadel ning vajavad juurdumise järel vähe hoolt. Vähenõudlikkuse tõttu sobivad need taimed hästi inimestele, kellel napib hoolduseks aega.

Lillekasvataja räägib, et hostasid on erineva suurusega: kui ühtedel piirdub lehtede läbimõõt mõne sentimeetriga, siis hiigelhostadel küünib see 1,2 meetrini. Nõrga talu perenaine ütleb, et väiksemaid hostasid võib ümber istutada tihedamini, aga suurte lehtedega sordid peavad edenemiseks kasvama pikka aega ühe koha peal. Et taimed suureks sirguksid, kulub seitse-kaheksa aastat. Neid võib jätta jagamise ja ümberistutamiseta ühele kasvukohale aastakümneteks.

Hostad vajavad toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda ega talu maapinnal seisvat vett. Krista Kuke sõnutsi on need taimed üsna külmakindlad, aga hilised kevadised öökülmad ja varasügisene pakane võivad lehti rikkuda. Hukutavat mõju sellisel külmanäpistusel siiski ei olevat. Vähenõudlikkuse tõttu kasvab hostasid suurtel aladel Alaska ja Kuriilideni välja.

Uued sordid on teokindlad

Haigusi ja kahjureid on hostadel vähe. Põhilised kahjustajad on teod ja nälkjad, kellele meeldivad lehtedealune jahedus ja niiskus. Aednike rõõmuks on Krista Kuke ütlemist mööda viimastel aastatel aretatud teokindlaid sorte.

Kuigi õied ei ole hostadel enamasti kõige tähtsamad, võivad ka need olla pilkupüüdvad. Suured, torujad, lehtritaolised või kellukjad, moodustavad nad kõrgema või madalama õisiku, mis asetseb lehtedeta harunemata varrel. Osal sortidel on täidisõied. Värvus ulatub valgest mitmesugustes varjundites purpurini. Õitsemisaja järgi jagatakse hostad varajasteks (õitsevad juunini), keskmisteks (juunist juuli keskpaigani), keskhilisteks (juuli keskpaigast septembri alguseni) ning hilisteks (septembri algusest). Enamik õitseb siiski keskmistel aegadel.

Erinev kuju ja värvus

Internetiportaalis www.seemnemaailm.ee kirjutatakse, et looduses ei leidu ühtki teist liiki, mille lehtedel oleks nii mitmekesine faktuur kui hostal: need võivad olla matid, nahkjad, siledad või pressitud.

Varieerub ka lehtede kuju: peaaegu ümmarguste kõrval leidub kitsasovaalseid, lantsetjaid ja laiovaalseid. Ühetooniliste lehtede värvus ulatub mustast sidrunkollaseni. Lehevärvid võivad hostal jaotuda ebakorrapärasteks viirudeks või triipudeks.

Leidub selliseidki sorte nagu «Night Before Christmas», millel on keskel üks triip, ja kolmevärvilisi. Kameeleonideks nimetatavad hostad muudavad suve jooksul värvi.

Hostad passivad muru, teede ja peenarde ääriseks, üksikistutuseks, segapeenrasse, puude võra alusesse ringi, lillepeenra taustaks ja peenrale mahu andmiseks. Nendega võib tõsta esile teisi taimi või moodustada värvimänge, istutades kõrvuti kollaselehiseid ja sinihalle sorte. Neid võib kasutada, varjutamaks elulõngade juuri päikese eest, samuti passivad need kokku teiste kirjulehiste taimedega.

Asendamatud on hostad veesilmade, purskkaevude ja lehtlate juures ning sobivad pottides suurepäraselt ka terrassile, taimeaedadesse ja näitustele.