Kui võlgnik maksekäsu kiirmenetlusest keeldub, arutatakse laenuandja nõuet kohtus tavalises korras. Sellisel juhul avaneb võlgnikul võimalus taotleda, et kohus tuvastaks laenulepingu tühisuse heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu.
Kohtust on võimalik kaitset leida
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 86 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, muu hulgas juhul, kui tarbija tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on lihtsustatult öeldes protsent, mille intressisumma koos muude laenukuludega (näiteks lepingutasud) moodustab saadud laenusummast.
Kliendile antud laenu krediidi kulukuse määra peab laenufirma või pank alati lepingusse märkima. Tarbimislaenude kulukuse keskmise määra avaldab Eesti Pank igal kuul oma veebilehel. Tänavu märtsis oli see 31,65 protsenti aastas.
Seega kui inimene võttis näiteks käesoleva aasta aprillis laenu, mille aastane krediidi kulukuse määr on suurem kui 94,95 protsenti, eeldatakse laenulepingu tühisust, ehkki laenuandjal on võimalik see eeldus kohtus ümber lükata.
Juhul kui laenuandja nõuab kohtus, et võlgnikult sellise laenulepingu alusel intressisumma välja mõistetaks, tuleks võlgnikul taotleda, et kohus tuvastaks laenulepingu tühisuse. Sellisel juhul peab laenuandja laenulepingu kehtivuse kinnitamiseks ise tõendama, et intressikokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus.
Heade kommetega vastuolus võib olla ka laenuleping, mille krediidi kulukuse määr ei ületa kolmekordset keskmist, aga sellisel juhul peab laenulepingu heade kommete vastasust tõendama võlgnik.
Täpsemalt tuleb võlgnikul sellisel juhul ära näidata, et laenuandja ja -saaja kohustused on laenulepingus tasakaalust väljas ehk laenatava ja tagasimakstava summa erinevus on ebaproportsionaalselt suur või et laenuleping on muul moel võlgnikule äärmiselt ebasoodsate tingimustega.
Lisaks sellele peab võlgnik tõendama, et laenuandja teadis või pidi teadma, et võlgnik sõlmis laenulepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust.
Juhul kui lepingust tulenev krediidi kulukuse määr ületab eelmainitud kolmekordset keskmist, läheb tõendamiskohustus üle laenuandjale. Ta peab sellisel juhul tõendama, et tema ja võlgniku vastastikused kohustused, mis tulenevad laenulepingust, ei ole tasakaalust väljas või et ta lepingu sõlmimise ajal ei teadnud ega pidanudki teadma teise poole raskest olukorrast. Viimati märgitu on laenuandjale tõenäoliselt üsna raske.
Võlgnik võib soovi korral ka ise pöörduda kohtu poole ja taotleda laenulepingu tühisuse tuvastamist. Kuid nagu märgitud, saab võlgnik laenulepingu tühisuse tuvastamist taotleda ka siis, kui laenuandja on tema vastu kohtusse hagi esitanud ja nõuab temalt muu hulgas lepingust tuleneva intressisumma tasumist.
Kui kohus tuvastab, et laenuleping on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, peab võlgnik maksma laenult intressi võlaõigusseaduse paragrahvi 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. See intressimäär on aga tunduvalt väiksem — Eesti Panga veebilehe andmetel praegu ainult 1 protsent aastas.
See, et laenuleping on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, ei tähenda, et laenusaajal tuleks saadud laenusumma enne tähtaega tagastada: tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvi 86 lõike 4 järgi peab laenusaaja laenusumma tagastama tühises laenulepingus ettenähtud ajaks, makstes laenuandjale võlaõigusseaduse paragrahvi 94 lõikes 1 ette nähtud intressi (praegu 1 protsent aastas).
Võlgnikul tasuks silmas pidada ka seda, et viivist, mida laenuandja võib temalt nõuda laenusumma tagastamisega viivitamise korral, ei tohi võlaõigusseaduse paragrahvi 113 lõike 6 kohaselt arvestada intressisummalt, mille tasumisega on viivitatud.