Algul päästerõngana tundunud laen meelitas võlakuristiku servale

Elu võib minna nii, et ühel päeval mõistad: unistus ilusast ja kindlustatud elust oli vaid miraaž ning laenuraha kõige petlikum võimalus selleni jõudmiseks. Foto: Aivar Aotäht (fotomontaaž)

Paljud, kel on seljataga nii ränk lapsepõlv nagu Valvel, on elule alla andnud. Valve rabeles välja. Alkohoolikust ema jättis ta üheksakuise imikuna maha ja ta jäi imekombel ellu.

Ta on olnud oskust mööda armastav ema oma viiele lapsele. Töö ja pere kõrvalt on ta lõpetanud täiskasvanute gümnaasiumi ning pärast seda kutsekooli.

«Raha oli vaja. Õppisin treialiks ja tegin puidutsehhis meestega võrdselt tööd,» ütleb Valve (nimi muudetud) tagantjärele varjamatu uhkusega.

Pere sai oma maja, tegi seal remonti, liisis auto.

«Kõik oli hästi, saime jalad alla,» sõnab Valve.

Kuni ta ühel hommikul ärgates avastas, et ei suuda tõusta.

«Päris raskelt haige olin kaheksa kuud, ka operatsioon ei läinud kõige paremini. Siis hakkas langus pihta. Haigekassa raha tuli üle kahe kuu, laenumaksed olid peal. Mees oli tol ajal veel tööl, aga kogu tema raha läks liisingu tasumiseks,» räägib Valve. Edasi tekkisid elektri- ja telefonivõlad.

«Kaks aastat rabelesime, liisitud auto loovutasime niisama, olime selle eest juba tublisti maksnud. Poeg oli teinud rumalusi ja tal olid Bigbanki suured laenud maksta, aitasin veel need ära tasuda. Nüüd maksan tema Swedbanki laenu kümme aastat ja jäängi maksma,» muigab Valve mõrult.

On iselugu, miks täiskasvanud ja täies elujõus poeg võlad rahulikult teda käendanud ema kaela veeretab, ainsaks väiteks: «Mul ei ole raha!»

Valvel on aga ka väikesed lapsed, kõige pisem poeg pole kahenegi.

On vale arvata, et kiirlaenufirmade ja pangavõlgade kütkes on ainult väga lihtsameelsed või koguni eluheidikud. Valve nende hulka kindlasti ei kuulu, kuigi tema lapsepõlv kulges nii, et enesekindlust ja elamisoskust ta sealt kaasa ei saanud.

Märkamatult laenukarusselli

Tagantjärele mõistab ta hästi, mis läks valesti. «Kui satud meeleheitlikku olukorda, sest lapsed on vaja toita ja maksud maksta, siis sa ei mõtle reaalselt. Mõtled, et võtad selle laenu ja kohe tuleb haigekassa raha. Loodad, et saad terveks, et elu läheb edasi.»
Päriselt tema tervis ei taastunud. Valve ütleb, et operatsiooni järel tekkisid tal krooniline valusündroom ja vasaku jala tuimus. Iga päev tuleb süstida.

Nüüd rabeleb ta pankade, kiirlaenu- ja inkassofirmade vahel, teadmata, kust maksmiseks raha leida. Üks lahendus oleks välja kuulutada eraisiku pankrot, aga seda Valve teha ei saa, sest siis jääks ta ilma kõige olulisemast, millest on kogu elu unistanud ja mille lõpuks saanud — oma kodust.

«Tegin selle vea, mille eest olen hoiatanud kõiki oma tuttavaid: ärge võtke laenu, et maksta laenu! Ma usun, et neid inimesi on väga palju. Nad on mustas augus, enam sealt välja ei pääse ja näevad ainust võimalust võtta uus laen, et ära maksta see laen, mis ohustab kodu, või ähvardatakse elekter välja lülitada või midagi muud olulist. Tegelikult võtad endale hoopis suurema koormuse ja välja rabelda on veelgi raskem.»

Valve on praegu sealmaal, et elab vaid puude- ja lastetoetusest. Mees on pere juurest lahkunud. Täiskasvanud pojast juba oli juttu.

Viiekordne tagasimakse

Valvel on kaelas poja Swedbanki ja enda Bigbanki laen, üks kiirlaenufirma on andnud oma nõude inkassosse. Kunagi võetud 255.65-eurone ehk 4000-kroonine laen on seal kasvanud 1270.69 euroni ehk 19 881.98 kroonini ning makstud pole sellest just palju.

«Kiirlaenu võtsin siis, kui tuli kiri, et poeg ei ole mitu kuud laenu tasunud. Ähvardati, et kui me kümne päeva jooksul võlgu olevat laenuosa koos intressidega ära ei maksa, pöörab pank nõude sundtäitmisele: laenuleping öeldakse üles ja meie kodu pannakse müüki. Hirm kodu kaotada pani mind 4000 krooni kiirlaenu võtma, et maksta ära kas või 5000 krooni, sest tuhat oli mul endal olemas,» selgitab Valve kiirlaenu võtmist.

Ta sai kokkuleppe, et hakkab pangale laenu tagasi maksma, kuni poeg on tööle läinud ja suudab seda ise teha.

Kuigi Valve päästis sel korral kodu, sai ta üle jõu käiva lisakohustuse.

Võlg kasvas kui lumepall

Bigbanki viis pere aastaid tagasi soov autot osta.

«Kui liisisime auto, tuli rahast puudu. Koht, kuhu läksid ja võtsid, oli Big. Võetud sai 2236.91 eurot (35 000 krooni), aga tagasi pean maksma 5653.69 eurot (88 461 krooni).»
Valve räägib, kuidas võlg lumepallina kasvas.

«Bigiga on nii, et võtad laenu ning kui hätta jääd, on nad algul väga lahked ja helistavad: «Tulge siia, ei ole hullu, kõigil juhtub, teeme lepingu ümber, hakkame uuesti nullist pihta!» Lähedki, sulle tehakse sõbralikult uus leping, millele kohe sealsamas alla kirjutad. Alles hiljem märkad, et kolmekümne viiest tuhandest on saanud nelikümmend viis tuhat.»

Valve väidab, et ta päris, kas uue lepinguga ka kuumakse kahaneb, ja pangast kinnitati talle, et see on võimalik.

«Siis saadetakse koju paberid ja vaatad: issand jumal, mis on summa! Tahad loobuda, aga oled allkirja juba ära andnud — mina andsin — ja enam ei ole midagi teha.»
Kui tagasimaksed Valve haigestumise järel toppama jäid ja pank võlgniku kohtusse andis, nõuti lisaks muule ka 1917.35-eurose kahju hüvitamist.

«Nad on niikuinii sellele 2237 eurole 639 otsa pannud ja veel ligi kaks tuhat said kahju!» ahastab naine.

Sealt tõusiski summa lõpuks koos kohtukuludega 6007 euro ehk 94 000 kroonini.

Ühepoolne kiirmenetlus

Kohtuotsus kannab 2008. aasta 7. veebruari kuupäeva ja selles on rahuldatud kõik Bigbanki nõuded. See on kohtute tavapärane praktika, kui asja käsitletakse maksekäsu kiirmenetluse korras.

Võlanõustaja Malle Vahe­oja sõnul ei olegi kiirmenetluses ette nähtud, et kohtunik asjasse süveneb.

Kiirmenetlusest on aga lihtne hoiduda.

«Piisab, kui inimene kirjutab 15 päeva jooksul kohtule: «Ma ei ole selle nõudega nõus.» Siis kiirmenetlus katkestatakse ja asi läheb hagimenetlusse,» selgitab Vaheoja.

«Viga, mille teeb enamik võlgnikke, on selles, et kui nad saavad selle hirmsa kirja ja julgevad selle lõpuks lahti võtta, ei pööra nad tähelepanu lausele, et 15 päeva jooksul on võimalik esitada vastuväide. Kui juba kohtu pitser on peal ja määrus jõustunud, ei ole üldjuhul sellele enam võimalik vastu vaielda,» räägib ta.

Võlanõustaja sõnul on paljud võlgnikud kõik tähtajad mööda lasknud, nii et enam mingit kaebamise võimalust pole. «Tavaliselt ärgatakse siis, kui asi jõuab kohtutäituri kätte.»
Selleks ajaks, kui asi kohtusse jõudis, oli Valve maksnud Bigbankile võlga tagasi 476 eurot, millele lisandus pärast kohtuotsust veel 64 eurot.

Raha pole kuskilt võtta

Valve teab, et tal ei ole maksmisest pääsu, aga siiski saatis ta tänavu märtsis pangale kirja, milles selgitas oma keerulist olukorda ning palus tagasimakstava laenu summat vähendada.

Vastuseks sai ta teada, et 15. märtsil oli tema võlgnevuse jääk 4205.73 eurot ning nimetatud summale lisandub kohtutäituri tasu. Nõude vähendamist saab taotleda, kui on tasutud krediidijääk, mis 15. märtsil moodustas kogu võlajäägist 1683.16 eurot.
Ligi 1700 eurot pole töövõimetuspensionist elaval Valvel mitte kusagilt võtta.

Pangal on alati õigus

«Sakala» saatis selle looga seoses Bigbanki järgmised küsimused.
Kui panga eesmärk on laen kätte saada, siis millega on põhjendatud sellised nõudmised, millega laenuvõtja arvatavasti hakkama ei saa?

Kuidas on võimalik, et kahjuhüvitis on kõnealusel juhul peaaegu sama suur kui võetud laen ja kirjade saatmiseks on kulunud 64 eurot?

Vastus kandis Bigbanki juhatuse liikme ja krediidivaldkonna juhi Ingo Põdra allkirja.
«Tegemist on vana looga, mis sai alguse 2007. aastal võetud tarbimislaenust ning juba 2008. aastal on kohus tunnistanud Bigbanki nõuet ja edastanud selle väljanõudmiseks kohtutäiturile. Tänavu märtsi algul uuris klient meie käest võimalust nõude mahtu vähendada ja meie seisukoht oli, et kui klient tasub ära põhinõude ehk viimase osa algsest laenusummast, oleme valmis ülejäänud nõudeid vähendama. Pakume seda võimalust jätkuvalt ja oleme valmis kliendiga läbi rääkima.»

Täiendava pärimise peale kahjuhüvitise ja kirjasaatmiskulude kohta tuli uus vastus.
«Laenulepingu sõlmimisega leppisid pooled kokku, et pank annab laenuvõtja kasutusse raha ja laenuvõtja kohustub selle eest maksma tasu ehk intressi. 2007. aastal oli tavaks, et kui laenuvõtja jätab laenumaksed tasumata ja pank ütleb seetõttu lepingu üles, nõuab pank kahjunõudena sisse lepingu eest tasumisele kuuluvad intressid ehk saamata jäänud tulu. Mida kauem laenu kasutatakse, seda suurem on ka laenu kasutamise eest maksmisele kuuluv tasu. Veel praegugi ei ole laen pangale täielikult tagasi makstud.

Kahjuks võla sissenõudmised ongi kulukad. Niinimetatud kirjatasude näol oli tegemist menetlustoimingute kogukuluga võlgnevuse korduva ja pikaajalise menetlemise eest. Täitnuks klient lepingut kokkulepitud viisil, ei oleks pank olnud sunnitud tegema ka kulukaid sissenõudetoiminguid.»

Sellest, kuidas kiirmenetluses võlgniku huve arvestatakse, oli eespool juba juttu.
Valve elab praegu ühe päeva korraga ja on oma sõnul saanud õppetunni, et kedagi ei või usaldada, ka omaenda lihaseid lapsi mitte. Ta peab kuus hakkama saama vähem kui 200 euroga, sest laenuandjad võtavad oma.

«Need lapsed, kes on veel väikesed ja kodus, on mind elus hoidnud ning väljapääsu otsima pannud, sest nemad pole ju milleski süüdi ega pea kannatama. Nemad ei tea midagi minu murest, vaid vajavad mind,» räägib ta.

Valus õppetund

Valve ütleb, et ta kardab iga telefonitirinat: viimaks helistatakse ja öeldakse, et kodu on pandud sundmüüki. Oli aeg, mil automürin tõi kananaha ihule ja peas tagus mõte, et äkki viiakse lapsed ära, sest võlakoorem on kasvanud nii suureks.

«See aeg oli kohutav ja abi otsida oli raske, aga ma sain abi, kuigi mitte materiaalselt, vaid moraalselt. See andis jõudu edasi minna.»

Valve paneb südamele kõigile, kes on samasuguses olukorras, et inimesed ei jääks oma murega üksi, vaid otsiksid abi. Sageli on kõrvalseisjal lihtsam asjadele kaine pilguga vaadata ja lahendusteid pakkuda.

Kui saaks aega tagasi kerida, siis laenusooviga ühtegi panka, kiirlaenufirmadest rääkimata, ta kindlasti ei pöörduks. Paraku aega tagasi keerata ei saa.

ETTEVAATUS

Rahaasjades tuleb olla tähelepanelik.
• Enne laenamist püüdke paar kuud tulevane laenu kuumakse kõrvale panna ja vaadake, kuidas te hakkama saate.
• Kui tekivad makseraskused ja võlausaldaja soovitab sõlmida uue kokkuleppe, tehke selgeks, milliseid lisakohustusi see kaasa toob.
• Lugege kõik kirjad ja dokumendid hoolega läbi ning pöörake tähelepanu aegumiskuupäevadele.
• Kui kohtust tuleb kiirmenetluse makseettepanek, saate ülemäärase nõude puhul esitada 15 päeva jooksul vastuväite.
• Kui võlausaldaja jääb oma nõude juurde, hakkab kohus asja hagimenetluse korras sisuliselt arutama.
Allikad: võlanõustajad Malle Vaheoja, Malle Aasmaa, Evelin Laanemäe