Sprinteriväledus tõi Caspar Austale edu

Caspar Austa võis Viljandi staadioni esisel platsil juba enne finišijoont käed rõõmust taeva poole tõsta, sest konkurendid talle viimastel meetritel enam ohtlikuks ei saanud. Foto: Herki Helves

Ühe liidri käiguvahetaja purunemine ja teisega veetakistusel juhtunud äpardus andsid Caspar Austale Mulgi rattamaratonil võimaluse näidata, et ta on parim finišeerija.

Aastaid Eesti paremikku kuulunud Tartu rattur Caspar Austa alistas pühapäeval 12. Mulgi rattamaratonil kõik vastased ning võitis esimest korda oma karjääri jooksul Viljandimaal sõidetava rattavõistluse pika distantsi.

Ehkki Austa on saanud oma karjääri jooksul palju võite ning oli mullu koguni Eesti rattamaratonide sarja üldvõitja, polnud ta Viljandimaal sõidetaval seni isegi poodiumile pääsenud. Pühapäeval õnnestus tal finišispurdis alistada Allan Oras ja Sander Maasing.

Kahe liidri äpardused

Samsung Estonian Cupi hooaja esimese maratoni algus ei tõotanud Caspar Austale head, sest juba Huntaugumäel oli tekkinud juhtduo, millesse kuulusid Erki Pütsep ja Peeter Pruus.

11. kilomeetril kaotasid jälitajad, keda juhtisid Caspar Austa ja Sigvard Kukk, liidritele poole minutiga. Neli kilomeetrit hiljem oli vahe juba 40 sekundit ning 22. kilomeetril mõõdeti Pütsepa ja Pruusi eduks minut ja kuus sekundit.

«Me ei arvanud, et nad ette jäävad,» tunnistas Caspar Austa hiljem finišis. Ehkki jälitajad teadsid, et Pütsep võib hea vormi korral ka üksi viie minuti pikkuse edu sisse sõita, uskusid tagapool olevad mehed, et suudavad distantsi teisel poolel kaotuse tasa teha. «Me ei sõitnud maksimaalse tempoga ja pikkadel sirgetel nägime neid ees,» rääkis Austa.

Liidritel hakkasid äpardused juhtuma siis, kui jõuti Holstre-Polli suusaradadele. Heinamaal olevat mudast auku ületades lõhkus Peeter Pruus tagumise käiguvahetaja ning tema sõit oligi lõppenud. Esimesse jälitajate gruppi kuulunud Allan Orase sõnul oli põhuga täidetud mudaauk rattale nii ohtlik, et tema tuli selle paari­kümne meetri pikkuse koha ületamiseks ratta seljast maha.

Kui esimese hooga tundus, nagu oleks Pütsep saanud Pruusi äpardusega loteriivõidu, siis mõne kilomeetri järel selgus, et üksi jäädes ei suutnud ta enam piisavat kiirust hoida. Suur edu hakkas kiirelt kaduma ja ehkki Holstre-Polli suusabaasi juures olevasse vahefinišisse jõudis ta esimesena, oli tema edu teise koha punktid saanud Caspar Austa ees vähem kui viis sekundit.

Mulgi rattamaratoni kaubamärgiks saanud 40. kilomeetril oleva veetakistuseni jõudsid viis liidrit koos, kuid ühiselt lahkus sealt neli meest. Erki Pütsepa sõiduriistal tuli keset vett alt tagumine ratas.

«Ma ei mõista, kuidas see juhtuda sai,» tunnistas mees finišis. Tavalistes oludes annab lahtine tagumine ratas endast märku vänderdades. Veetakistusel mõjuvad sellele tavapärastest sootuks erinevad jõud ja see võiski olla äparduse põhjus. «Küllap mul oli siis ekstsentrik lahti,» arvas Erki Pütsep.

Võitja selgus rannas

Viimasel paarikümnel kilomeetril võitlesid esikoha eest Caspar Austa, Allan Oras, Markku Ainsalu ja Sander Maasing. Nelik võttis ühiselt üles sellise kiiruse, et ükski jälitaja neile enam ohtlikuks ei saanud. Võitjat hakkasid nad selgitama viimasel kilomeetril. Austa võttis juhtimise enda peale ja pakkus konkurentidele nii kiiret tempot, kui vähegi suutis.

Kui lõpujooneni jäi paarsada meetrit, üritas Maasing esikohta endale napsata. Ta jõudis küll Austa kõrvale, ent sel aastal uude kohta kolitud finišijooneni jõudmiseks tuli Viljandi järve rannas ületada lühike lahtise liivaga rajalõik ning trajektoori valik õnnestus Maasingul Austast ja Orasest kehvemini.

Veidi enne lõpujoont võis Austa käed püsti tõsta ja triumfeerida.

«Vaatasin enne starti finiši korralikult üle ja nägin, et lahtisele liivale tuleb minna paremalt poolt,» rääkis Austa. «Seal oli see kokku pressitud ja võimaldas kiirust hoida.» Maasing kaotas mõnekümne meetri pikkusel lõigul kiirust ja vajus kolmandaks.

Mulgi rattamaratoni põhidistantsile startis 1011 sõitjat. Finišisse jõudis neist esialgse protokolli järgi 967. Poolmaratoni lõpetas pühapäeval 463 ratturit ning lastesõitudel oli kokku 297 osalejat.