Kohaliku võimu väikesed nõiaringid

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Aprillis valiti Karksi vallavolikogu esimeheks Leo Liiber, kes samal ajal allub kohaliku spordikooli direktorina vallavanemale. Kas sellises kombinatsioonis võib peituda  huvide konflikt?

Esmalt tuleb tõdeda, et Karksi volikogu pole tavapäratus olukorras. Seaduse silmis on kõik korrektne. Omavalitsuste allasutuste juhtide kuulumine valla- või linnavolikogusse on kogu Eestis tavapärane ja enamasti pole sellest probleeme tekkinud. Midagi pole teha: meie omavalitsused on nii väikesed, et vähegi tegusad inimesed peavad sageli esinema mitmes rollis.

Karksi valla juhtide omavaheline läbisaamine näikse praegu olevat hea nii poliitilises kui ametialases mõttes. Seepärast tuleb rõhutada, et käesoleva kirjutise eesmärk pole tühjast tüli tõsta ega kedagi vaenujalale ässitada. Et aga valijal oleks lihtsam puude taga metsa näha, tasub mõnikord seesugused situatsioonid ka teoreetiliselt läbi hekseldada.

Niisiis fantaseerigem! Mis saaks, kui ühel päeval tahaks vallavalitsus mingil põhjusel spordikooli direktori vastu tema tahtmist ametist priiks teha? Kas samal ajal volikogu esimehe toolil istuv koolijuht võiks üritada volikogus loole hoopis vastupidist käiku anda ja enda kaitseks vallavanemale sule sappa panna? Eeldusel, et tal on teiste rahvaesindajate seas mõjuvõimu, oleks see võimalik.

Võtkem üks seesugune näide elust enesest. Võhmas meenutatakse tänini segast perioodi, kui linnavolikogus peeti pikka võimuvõitlust ja küsiti, kes tegelikult omavalitsust juhib. Nimelt saavutas 2001. aastal gümnaasiumi direktoriks valitud reformierakondlane Ergo Prave lühikese ajaga linnakeses suure autoriteedi, mida ta ei peljanud kasutada ka volikogu liikmena.

Just Prave initsiatiivil toodi Võhma linnapeaks varem Kõos ja Paides ametnikuna töötanud Avo Põder. Ehkki uus linnapea oli hiljuti Kõo vallavolikokku kandideerinud Keskerakonna nimekirjas, reklaamis Prave teda apoliitilise inimesena, kelle asumine linnapeaks on Võhmale parim lahendus. Kõik näis kinnitavat, et Võhmas käib tants Prave pilli järgi.

Kuudepikkune kriis

Sel hetkel oli raske ette kujutada, et vaevalt aasta hiljem kuuluvad linnapea ja koolijuht vastasleeri. Nimelt ei valinud linnavalitsus Pravet pärast viieaastase ametiaja lõppu koolijuhiks tagasi. Linnas sosistati, et uus meer on otsustanud liiga ambitsioonikaks muutunud Pravel tiibu kärpida. Sisuliselt sama kinnitas ametlik versioon, mille kohaselt püüdis Prave koolijuhi konkursi ajal sobimatute meetoditega ametikohast kinni hoida.

Ta sai ametist priiks, kuid jätkas linnavolikogus häälekat tegevust. Tulemuseks oli kuudepikkune võimukriis, mis päädis kohalike reformierakondlaste opositsiooni heitmise ning Rahvaliidu ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamisega. Avo Põder on Võhma linnapea seniajani.

Kas selliste juhtumite vältimiseks peaks keelama allasutuste juhtidel või koguni kõigil töötajatel volikokku kuuluda? Arvestades meie omavalitsuste väiksust ja ajude nappust, poleks see nähtavasti mõistlik: maaelu korraldamisel on iga hing arvel, eriti need, kellel nupp nokib.

Sama kinnitab politoloog Rein Toomla. «Muidugi oleks ideaalne, kui seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid ka kohalikul tasandil teineteisest igas mõttes lahus, kuid olgem ausad: see pole Eestis võimalik,» sõnab ta.

Samas rõhutab Toomla, et teoreetiliselt ei saa vallavalitsus teha midagi, mis pole volikogult heakskiitu saanud. «Volikogu esimehe taga on mingi poliitiline jõud. Ideaalis ütleb volikogu vallavanemale, kuidas ta peab tööd tegema. Niisiis, kui volikogu otsustab mõnele vallavalitsuses küpsenud plaanile vastu astuda, polegi millegi üle vaielda. Volikogu on rahva valitud ja tema õigus ongi selliseid muudatusi teha.»

Samas möönab teadlane, et enamasti on muudatuste algataja ja initsiaator vallavalitsus eesotsas vallavanemaga ning volikogule on jäetud pigem kummitempli roll. Seega võib võimuahel sageli toimida ka teistpidi.

Toomla sõnul on raske öelda, mis on üldse huvide konflikt. Tema silmis pole põhjust poliitilist vaidlust selleks nimetada, sest see on demokraatlikus ühiskonnas otsustusprotsessi loomulik osa. «Jah, igas vaidluses võivad peituda ka kellegi isiklikud vastuolud, aga neid on väga keeruline mõõta,» tunnistab Toomla.

Selles, et kellegi isiklikud ambitsioonid ei pääseks laia huvi lämmatama, on Toomla hinnangul tähtis roll meedial. «Ajakirjanikud peavad olema võimelised niisuguseid ringe lahti harutama, selles seisneb nende ühiskondlik tähtsus. Nad peavad ka varjatud vastasseise märkama ja avalikuks tegema. Ei tohi lasta tekkida olukorral, mida võiks iseloomustada väljenditega «Käsi peseb kätt» või «Vorst vorsti vastu».»

Pole mõtet absurdi laskuda

Karksi volikogu esimehe ja spordikooli direktori Leo Liiberi meelest pole mõtet neis küsimustes absurdi laskuda. Konkreetselt Karksi vallast rääkides rõhutab ta, et lisaks temale on volikogus veel kaks vallavalitsuse allasutuse juhti ning nende hallatavad eelarved on spordikooli omast mitu korda suuremad. Lisaks on volikogus mitu külavanemat.

«Volikogu esimehel on ainult teoreetiline võimalus vallavanemale ära teha, sest volikogus on peale minu veel 14 liiget ja kõigil võrdselt üks hääl. Spordikoolis töötan lepinguga ja vallavanema töö kestab valimisperioodi. Kõik need asjad on seadustega paika pandud. Nii volikogu esimehe kui vallavanema õigused ja kohustused on samuti omavalitsuste korralduste seadusega rangelt määratletud. Kui sätteid järgitakse, siis pole probleemi,» kõneleb Liiber.

Karski vallavanema Arvo Malingu jutu järgi ei saa unustada, et omavalitsustes langetatakse otsuseid kollektiivselt, mitte üksikisikute suvast lähtudes, ning see välistab isiklike huvide liigse esilekerkimise. «Volikogu esimees ja vallavanem on otsustusorganite juhid. Vallavanem ei saa volikogu esimeest mõjutades määrata otsuste sisu, vaid selleks tuleb saada volikogus või valitsuses poolthäälte enamus.»

Et nii vallavanema kui volikogu esimehe tööandja on volikogu koosseisu enamus ja kummalegi on väga täpselt määratud oma vastutusala, on Malingu sõnul väär käsitleda vallavolikogu esimeest vallavanema tööandjana.

«Kumbki ei ole teisele ülemus. Vallavanem peab tagama volikogus arutusele tulevate eelnõude hea ettevalmistuse. Volikogu esimees peab tagama eelnõude menetlemise ja otsustamise volikogus. Pärast seda korraldab vallavanem otsuste elluviimise,» selgitab ta.

Lõpetuseks rõhutab Maling, et vald on riigi väike koopia. Ehkki ta nõustub, et väikestes valdades määravad inimeste suhted rohkem kui riigi tasandil, toob ta siiski paralleeli riigi tasandilt: pole mõeldav, et riigikogu esimees suudaks peaministri väljavahetamise korraldada, nii et see lähtuks üksnes tema isiklikust soovist ja sel poleks laiemat ühiskondlikku kandepinda.

SELGITUSED

ARVO MALING,
Karksi vallavanem

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei ütle, et volikokku ei tohi kuuluda sama omavalitsuse allasutuse juhataja, kes allub otse vallavanemale. Seega kui allasutuse juht võib olla volikogu liige, võib ta olla valitud ka volikogu esimeheks.

LEO LIIBER,
Karksi vallavolikogu esimees

Selleks et kellelegi kohta kätte näidata, kasutatakse ikkagi poliitilisi tagatubasid. Need mängud on hoopis kõrgemad ja seda on tavakodanikel raske mõista.
Minul on selles suhtes asi lihtne, sest ma ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtegi parteisse.

REIN TOOMLA,
politoloog

Huvide konfliktist saame rääkida siis, kui võimul olev inimene püüab oma ametipositsiooni kasutada mõne isikliku eesmärgi saavutamiseks. Üldiselt aga tuleb lähtuda põhimõttest, et volikogu otsused on nende motiividest sõltumata kõigile A ja O, sest volikogu on valinud rahvas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles