/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
ISAMAA JA Res Publica Liidu (irl) suurtelt plakatitelt võis enne 2011. aasta riigikogu valimisi lugeda lubadust, et kodukulud võetakse kontrolli alla. Ühtlasi reklaamis IRL monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadust, mis lahendavat kõik tarbijate probleemid.
Reaalsus vaatab meile vastu kommunaalkulude arvelt ning seal võib märgata kõike muud kui kulude vähenemist.
Statistikaameti andmetel mõjutasid 2012. aasta märtsis tarbijahinnaindeksit, võrreldes eelmise aastaga, kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust rohkem kui 40 protsenti. Sellest moodustasid aastataguse ajaga kõrvutades omakorda kolm neljandikku 17,7 protsenti kallinenud soojusenergia, 13,7 protsenti kallinenud elekter ja 11,7 protsenti kallinenud gaas.
NÜÜD ON IRL-i juhitav majandusministeerium käivitanud eramajade renoveerimistoetuste programmi. Iseenesest on kiiduväärt, et valitsus üritab kodusid soojapidavamaks muuta tahtvatele inimestele abikäe ulatada, kuid kahjuks jääb see lahendus poolikuks.
Esiteks on see ainult piisk meres, sest Eestis on üle 200 000 eramaja, aga toetust jagub kõigest kolmesajale. Teiseks nõuab see majaomanikult omaosalusena kopsakaid sissemakseid. Renoveerimistoetus ulatub tööde maksumusest 40 protsendini ning see tähendab majaomanikule suuri lisakulutusi.
Tõenäoliselt pole paljudel renoveerimist vajavate eramute omanikel muud võimalust kui küsida omaosaluse katmiseks pangast laenu. Mahuka ja kalli renoveerimise korral võib tasuvusaeg ulatuda kümnetesse aastatesse ning tuleb arvestada, et kõigile inimestele ei pruugi pank laenu andagi.
Ühtlasi peaks teatud juhtudel kaaluma, kas ehitist renoveerida on üldse majanduslikult efektiivne. Majandusgeograaf Hardo Aasmäe on kommenteerinud, et Mustamäe paneelmajad ehitati kuuekümnendatel ja kavandati esialgu kestma 25 aastat, kuid nüüd peetakse juba nende 50 aasta juubelit — elamiskõlbmatuks muutuvad hooned pole kuhugi kadunud. Sama lugu võib olla kehvade eramajadega: renoveeritakse ehitist, mille kasutusiga on möödas.
RIIGI TOETUSMEETMEID välja töötades ei tohiks valitsus unustada ka võimalusi, mis vähendaksid kodukulusid nendel, kes renoveerimistoetusest osa ei saa. Kolleeg Erki Nool on renoveerimist kiites rõhutanud kolmandiku võrra väiksemaid küttekulusid, unustades seejuures viimaste aastate hinnatõusu.
Elektriarved on kolme aastaga kasvanud veerandi ja selles on oma osa riigi otsustel, sealhulgas aktsiisi tõstmisel, samuti Eesti Energiast dividendide väljavõtmisel ja võrgutasude suurendamisel, mis leidsid suures mahus aset pärast seda, kui Elering eraldati 2009. aasta lõpul Eesti Energia omandusest. Võib eeldada, et vähemalt sama suur hinnatõus ootab pärast võrkude põhiettevõttest eraldamist ees ka gaasitarbijaid.
KUULUS MONOPOLIDE ohjeldamise seadus on küll kõlava nimega ning kannab üllast ideed, kuid on andnud hoopis vastupidise tulemuse. Nimelt on pärast selle rakendumist vee hind peaaegu kõigis vee-ettevõtetes langemise asemel hoopis märgatavalt kerkinud. Osaühing Raven, mis osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust Aruküla ja Raasiku alevikus ning Perila, Peningi ja Härma külas, pidi pärast seaduse rakendumist tõstma hinda 93,71 protsenti.
Selle kurioosse näite kõrval on kõnekad Tartu ja Haapsalu, kus vee hind kerkis 20 ja 30 protsenti.
2013. aastal avaneb Eesti elektriturg ja ekspertide arvates tähendab see tarbijatele veel vähemalt 30-protsendilist elektrihinna tõusu. Paratamatult kallinevad siis peale kodukulude ka kõik teised teenused ja kaubad, sest tootmine läheb ettevõtjale märksa kallimaks.
Vale oleks pidada elektri hinna tõusu paratamatuks, sest valitsusel on hoovad, mille abil saab sellele leevendust pakkuda. Praegu ületab elektri aktsiis Euroopa Liidus sätestatud miinimumi rohkem kui neli korda — seda võiks langetada. Niisuguse ettepaneku oleme riigikogus teinud. Korrigeerida on võimalik ka võrgutasusid.
Et kasutada ressursse efektiivselt ning vähendada kodukulusid reaalselt, tuleb kõikvõimalikke toetusi rakendada koos hinnatõusu leevendavate meetmetega. Valitsusel on selleks võimalused, puudu jääb üksnes tahtmisest. Senikaua kui elektri ja toasooja aktsiisi ei vähendata, jääb «Kodukulud alla!» pelgalt kauniks valimisloosungiks.