Nädalavahetusel peeti Tallinnas järjekordset turismimessi, millel oma kandi vaatamisväärsusi ja ööbimisvõimalusi tutvustas mitu viljandimaalast.
Juhtkiri: Kogemused otsustavad
Majanduslangus paneb proovile turismiga tegelevad ettevõtted, aga ka maakonnad ja omavalitsused, kelle tulud otseselt või kaudselt sellest sõltuvad. Hotellides ööbivate välisturistide arv ei ole seni üle-eestiliselt mõõdetuna järsku langusesse pööranud, kuid meie enda inimesed ei kipu kodumaiseid sõite tehes võõrastemaja kasuks otsustama. Täpsemalt öeldes veetsid Eesti elanikud neljandas kvartalis majutusasutustes koguni 8,5 protsenti vähem öid kui aasta varem.
Seda võiski arvata, sest nii väikeses riigis on hotellis ööbimine pigem luksus — pole kohta, kust paari-kolme tunniga koju ei jõuaks. Kui autokütuse, toidu, rõivaste või ravimite pealt hakkab inimene kokku hoidma alles viimases hädas, siis hotelliraha on ta valmis säästma tunduvalt kergemini.
Teisest küljest pole võimatu, et just majanduskriisis peitub rahateenimise võimalus neile turismitaludele ja hotellidele, kes seni pole suutnud eestimaalasi ahvatleda. Inimesed tahavad rännata ja lõõgastuda ka kitsal ajal, küsimus on üksnes ette võetavate reiside mahus ja hinnas. Seega kui keegi peaks tänavu harjumuspäraseks muutunud välismaise reisi vahele jätma, on suur tõenäosus, et ta rändab puhkuse ajal kodumaal.
Ainsaks küsimuseks on sel puhul Eesti ettevõtjate pakutav hinnatase. Kuniks meie enda spaahotellides on ajaveetmine kohati kallim kui Lõuna-Euroopas või Egiptuses, pole põhjust märgatavat muutust oodata.
Ja nagu ikka viimasel ajal, saab ka turismist rääkides positiivsena rõhutada seda, et raske aeg eraldab terad sõkaldest: ellu jäävad need, kes suudavad klientide nõudmiste ja võimalustega paremini kohaneda. Teisisõnu maksavad kogemused nüüd rohkem kui kunagi varem.