Kultuuriakadeemia 3326-ruutmeetrise peahoone ja 705-ruutmeetrise muusikamaja kõrval on kunagine Vilma 3087-ruutmeetrine hoone Turu tänaval õppeasutusele kaalukas lisa.
Kui soovituslik büroopinna suurus ühe töötaja kohta on Tartu ülikoolis 12 ruutmeetrit, siis rohkem kui tuhande õpilasega kultuuriakadeemias oli see näitaja eelmisel aastal 2,4. Niisiis on tegemist Eesti kõrgharidusmaastikul kõige kitsamates tingimustes tegutseva ülikooliga.
«Hakkama oleme saanud tänu kõikvõimalike Viljandis leiduvate rendipindade kasutamisele,» ütles Tonio Tamra.
Õppeasutuse juhi Anzori Barkalaja sõnul on inimestel aidanud vastu pidada lootus, et lisaruumid varsti leitakse.
Anzori Barkalaja ja Tonio Tamra käsitlust mööda ei lahenda 1. mail ametlikult üle antav hoone kultuuriakadeemia ruumimuret täielikult ning inimeste ja ruutmeetrite suhtarvu poolest jääb asutus ülikoolide seas tagantpoolt esimest kohta hoidma. Koolijuhid on saadavaga sellegipoolest väga rahul ning ühtlasi nendivad, et ülearu suurest tükist ei maksagi unistada.
«Me näeme, mis toimub maailma majanduses ja Eesti riigis,» lausus Barkalaja. «Seetõttu ei loogi me liiga suuri illusioone.»
Vilma maja on akadeemia direktori hinnangul jõukohane nii ehitada kui ülal pidada, pealekauba hoitakse kompaktset pinda nutikalt kasutades ökoloogilist joont.
Kui äsja soetatud hoone on õppetegevuseks kohendatud, kolivad sinna Barkalaja selgitust mööda kõik need erialad, millel seniajani pole sobivat pinda sisuliselt olnud. Nende hulka kuuluvad rahvusliku tekstiili ja ehituse eriala ning etenduskunstide osakonna tantsupedagoogid ja visuaaltehnoloogide multimeedia suund, aga samuti multimeedia keskus ning loomeinkubaatori tekstiilitöökojad.
Ühtlasi rajatakse sinna 248-ruutmeetrine auditoorium.
«Ruumilahendus on mitmekordselt läbi mõeldud,» kinnitas Tonio Tamra. «See nõudis kaks kuud intensiivset tööd.»