Uus kasukas häärberit veel ei päästa

Kuigi räämas mõisahoonet kõpitsetakse, vajaks see koolijuht Jüri Hanseni sõnutsi tugevamat rahasüsti. Praegusi töid peab ta teatud mõttes raharaiskamiseks. Siseviimistluseks tuleb taas teha uus projekt ja riigihanked. Foto: Elmo Riig / Sakala

Erivajadustega laste koolina tegutseva Lahmuse mõisasüdame kõrvalhooned säravad otsekui nukumajad. Peahoone on räämas, kuid äsja asuti saastekvoodi rahaga ka seda korda tegema.

Hiljuti Lahmuse kooli direktoriks asunud Jüri Hanseni tõdemust mööda tahtis eelmine koolijuht Heinrich Jürna, et hoone oleks täielikult korda tehtud, paraku ei õnnestunud selleks raha leida.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi tellimusel vahetatakse nüüd aknad ja välisuksed ning soojustatakse katus, pannakse maaküte ning uus elektri- ja ventilatsioonisüsteem.

Raharaiskamine?

«Teatud mõttes on praegune töö raharaiskamine,» märkis Jüri Hansen. Tehtud on ehitusprojekt sooviga ruumide otstarvet muuta ning selle järgi muutuks ka mõne vaheseina ja trepi asukoht. Et seda projekti praegu ei kasutata, võivad uued valgustid sattuda kavandatavate vaheseinte asukohta.

Viljandimaa muinsuskaitseinspektori Anne Kivi sõnutsi on hoone ilusaks muutmiseks vaja korralikku siseviimistlust. «Paraku saastekvoodiraha ranged piirangud seda ei võimalda, kui omanik, praegusel juhul riik lisaraha ei leia,» nentis ta.

Kivi tõdes, et osa tööst saab Lahmusel tehtud, aga ettevõtmise ökonoomsus on küsimärgi all. «Siseviimistluseks tuleb taas teha uus projekt ja riigihanked. See nõuab tööd ja ressurssi. Ökonoomsem oleks asi korraga lahendada.»

Ühe kurioosumina nimetas Jüri Hansen seda, et praeguste tööde käigus uuendatakse valgussüsteem, aga seinakontakte saastekvoodi raha eest vahetada ei lubata.

Kaovad pikimad jääpurikad

Remondi kogusumma on 1,852 miljonit eurot. Lisaks 1837. aastal püstitatud härrastemaja kõpitsemisele soojustatakse tosin aastat tagasi spordihooneks muudetud ajalooline maakividest tõllakuur.

Seni on see hoone kuulsust kogunud Lahmuse pikimate jääpurikatega. Nüüd soojustatakse katus ja seinad ning õliküte asendatakse maaküttega. Peahoone ja spordihoone maaküttesüsteem kavandatakse järvepõhja.

Mõlemad hooned on muinsuskaitse all. Peatöövõtja on Pärnu TREV.

Haridust on Lahmuse külas antud 1848. aastast ja mõisahoones asub kool 1926. aastast.  Eriinternaatkooliks muutus see 1967. aastal.

Hoone ajaloo värvikas kild pärineb 1944. aasta kevadest, mil Tallinn puruks pommitati: siis evakueeriti Lahmusele konservatoorium. Teiste lõpetajate hulgas sai sealse pargi põlispuude all lõpudiplomi helilooja Villem Kapp.

Lahmuse häärber on Anne Kivi sõnutsi uhke hoone ning paisjärve kaldal asuv mõisasüda äärmiselt kaunis. Seega on õppeasutuse soov häärberi esimest korrust tulevikus turistide vastuvõtuks kasutada tema arvates igati tervitatav.

Muinsuskaitseinspektori jutu järgi vääriks eraldi esiletoomist teisel korrusel asuv ehe suur suitsuahi. «Sinna sisenedes on tunne, nagu oleks äsja suurt looma suitsutatud,» märkis ta.

Häärberi all on uhked keldrid ning veel põnevamad on võimsad väliskeldrid, mis on omavahel ja peahoonega käikude abil ühendatud. Kui see kõik korda saaks, oleks tegemist vägeva atraktsiooniga.

Anne Kivi tuletas meelde, et veel mõni aasta tagasi olid erikooli lapsed peahoones kitsikusse pressitud ja magasid väikestes tubades naridel. Nüüd on nende käsutuses nii õpilaskoduks kui õppepaikadeks renoveeritud mõisahooned.