Viljandi maagümnaasiumis õpivad riigi parimad mälumängurid

Parimad noored mälumängurid, Viljandi maagümnaasiumi XI-r klassi õpilased Merli Mändul (vasakult), Gert Sumeri, Sten Mark Sillamägi ja Ristjan Johanson tänavad oma juhendajat Riina Kangrot, kes on neile nõu andnud ning neid tagant utsitanud. Noored väljendasid naljatamisi kahetsust, et juhendaja ei anna nende klassile tänavu ühtki tundi ning sestap ei saa nad hea tulemuse eest prisket viit küsida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aprilli lõpupäevil ragistasid Viimsis pead terased gümnasistid, kes võistlesid koolinoorte mälumängu meistritiitli nimel. Gümnaasiumiarvestuses pandi võidumedal kaela Viljandi maagümnaasiumi õpilastele.

Võidukasse nelikusse kuulusid Viljandi maagümnaasiumi XI-r klassi õpilased Sten Mark Sillamägi, Gert Sumeri ja Ristjan Johanson ning Merli Mändul, kes liitus mälumänguritega tänavu.

See võistkond proovis meistrivõistlustel kätt eelmiselgi aastal ja tuli maakonnas võitjaks, kuid lõppvõistlusel Viljandi noori edu ei saatnud: nad jäid kümnendale kohale. Tänavu pääsesid maagümnaasiumi õpilased maakondlikust eelvoorust lõppvõistlusel osalejate nimekirja viimasena.

Mäng oli võistlejate hinnangul pingeline lõppminutiteni. «Meil hakkas kohe hästi minema: rebisime ennast viiendale kohale ja enam allapoole ei kukkunudki,» rääkis Merli Mändul.
«Viimases voorus saime maksimumpunktid ja siis olime võidus juba kindlad,» meenutas Sten Mark Sillamägi.

Rasked küsimused

Lõppvõistlusel oli 50 küsimust, teemade hulka kuulusid sport, poliitika ja majandus, geograafia, ajalugu, loodus, teadus ja tehnika, kunst ja kirjandus, Estica, kino ja muusika ning varia. Osa ülesandeid tuli helilindilt: näiteks oli vaja ära tunda mõni muusikapala. Samuti pakuti mõistatamiseks pilte. Igas plokis oli viis küsimust, millele vastamiseks anti aega kaheksa minutit ning õige vastuse eest sai kaks punkti.

Sten Mark Sillamäe arvates neil tänavu ülesannetega vedas: eelmise aastaga võrreldes olid need lihtsamad. Keeruliseks pidasid noored loodusteemalisi küsimusi ja Estica valdkonnas esitatuid.

Ristjan Johanson tunnistas, et mõnda vastust nad ei teadnud, kuid huupi pakutu läks õnneks täppi.

Raskeks pidasid võistlejad muu hulgas poliitika ja majanduse valdkonnas esitatud küsimust. Pildil oli näidatud ühe riigijuhi valitsemise alguse 60. aastapäeva puhul väljaantud juubeliraha. Vastuseks oodati rahal kujutatud valitseja nime ning õiget riiki.
«Selle kohta ei osanud me midagi pakkuda,» raputas Gert Sumeri pead. Hiljem selgus, et õige vastus oli Tai riigipea Rama IX (Bhumidol Adulyadej).

Poistele on lihtsad teemad ajalugu ja sport, kuid Merli Mändulile sobivad hästi filmide kohta käivad küsimused. Enne vastuse vormistamist tekkis noortel endi jutu järgi aeg-ajalt ka jagelust, sest üks pakkus üht varianti ja teine pidas õigeks teist.

«Tülli me muidugi ei läinud ja õigupoolest on sellised vaidlused tiimitöös isegi head,» ütles Merli Mändul.

Internet aitab

Mälumänguritel aitab võistlusteks valmistuda ennekõike internet. «Oleme kõik internetiinimesed ja oskame üsna hästi inglise keelt. Asjad lihtsalt jäävad meelde. Pärast on kõige vaevarikkam meenutada, kust sa midagi lugesid,» rääkis Gert Sumeri.

«Mina olen lahendanud «Postimehe» viktoriiniküsimusi,» lisas Ristjan Johanson.
Küsimusi oli nii ajalugu puudutavaid kui päevakajalisi, nii et uudistega kursis püsimine tuleb igati kasuks.

Mälumängu näikse peetavat ennekõike noormeeste pärusmaaks: neide on võistkondades vähe. «Merli oligi vaat et ainuke,» naersid poisid.

Peale võistlemise on noored korraldanud oma koolis aeg-ajalt noorematele klassidele viktoriine. Nad ütlesid, et mälumäng pakub õpilastele huvi küll. Pinge säilib siis, kui küsimused on huvitavad ja võimalikult eri valdkondadest. Kui sugugi ei oska, hakkab mõistagi igav. «Mõni kipub isegi spikerdama,» nentis Ristjan Johanson.

Järgmisel aastal tahaksid maagümnaasiumi noored kindlasti võistlusel osaleda, et meistritiitlit kaitsta, kuid siis oleksid nad väljas juba uue kooli eest. Heast tulemusest tiivustatuna on noormehed mõelnud isegi võimalusele selle alaga süvitsi tegelda, et tippu pürgida.

Eesti koolinoorte 2012. aasta mälumängu meistrivõistlused korraldas mittetulundusühing Eesti Mälumänguliit. Küsimused koostasid Mati Räli, Arko Olesk, Ants Siim, Alar Heinaste, Aare Oleander, Juhan Teder, Tenno Sivandi ja Indrek Salis. Kasutatud oli Andres Kasesalu arhiivi. Mäng leidis aset kahes etapis, eelvoorude ja lõppvõistlusena.

9. koolinoorte mälumängu meistrivõistluste eelvoorud peeti Tallinnas ning kõigis Eesti maakondades peale Jõgeva ja Lääne-Virumaa. Osaleda võisid kõikide Eesti koolide neljaliikmelised võistkonnad.

Maakondade võitjad nii põhikooli- kui keskkoolivõistkondade arvestuses olid oodatud finaali, samuti pääsesid sinna mõlemas arvestuses 15 võitjatele järgnenud võistkonda.
Viljandimaalt osalesid meistrivõistlustel kolm maa­gümnaasiumi nelikut ja Kalmetu põhikooli esindus.

NUPUTA

Noored mälumängurid murdsid pead näiteks selliste küsimuste kallal.
1. Seda trikki on kutsutud rulamaailma pühaks graaliks. Paljud ässad on seda proovinud, paraku ebaõnnestunult, kuid tänavu märtsis sai sellega hakkama 12-aastane Ameerika poiss Tom Schaar. Mis trikk?
2. Hiljuti avaldatud maailma rikkaimate inimeste edetabelis on viiendal kohal hispaanlane Amancio Ortega, kelle varanduse suuruseks hinnatakse 37,5 miljardit dollarit. Selle on ta teeninud kiirmoe rõivapoodide ketiga, millel on maailmas 1285 esindust (neist Eestis kaks). Mis kett?
3. Mitte kõik loomad, kes Austraalias ringi hüppavad, ei ole kängurud. Millise üldnimetusega kutsutakse paari­kümmend liiki kukkurloomi, kes on känguruga küll väga sarnased, kuid väiksemad? Nende järgi on hüüdnime saanud ka Austraalia ragbikoondis.
Allikas: Eesti mälumänguliit

Vastused: 1. 1080 (kolm täispööret õhus). 2. Zara. 3. Vallabi.