Linnalinnud häirivad gümnaasiumi õppetööd

Varesed ja hakid on maagümnaasiumi ümbruse puud üheks oma meelispaigaks valinud ning segavad koolistaadionil sportivaid õpilasi.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 3. mai «Sakalas»

Viljandi maagümnaasium on hädas vareste ja hakkidega, sest suur hulk sulelisi segab koolitööd ning võib lastele ohtugi kujutada.

Direktor Aavo Soopa ütles, et kooli ümbrus on lindude väljaheidetega reostatud ning see häirib staadionil kehalise kasvatuse tunde.

«Pealegi on linnud pesitsusperioodil agressiivsed ja võivad oma pesa kaitstes lapsi rünnata,» nentis ta. «See pole üldsegi haruldane, kui tiivulised sedasi käituvad.»

Soopa märkis, et lindude tõttu tuleb kooli ümbrust sageli puhastada, aga kui staadion muutub täielikult lindude pärusmaaks, ei saa kool seda enam sportimiseks kasutada.
«Me oleme inimlikult hädas,» lisas ta. «Midagi tuleb ette võtta.»

Aegade jooksul on linnaametnikud püüdnud Viljandis vareste ja hakkide arvukust kärpida ning neid kesklinnast ja rahvarohketest paikadest  eemale tõrjuda. Varem on linnupesi veekahuriga puude otsast alla lastud ning püütud tiivulisi öisel ajal tugeva valgusega pimestada. Viimastel aastatel on proovitud linde peletada kullipiltide ja spetsiaalsete linnutõrjehelkuritega.

Viljandi majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik ütles, et linnupesi uisapäisa hävitada ei luba seadus, aga peletusvahenditel on vaid lühiajaline mõju, sest linnud harjuvad nendega ruttu.

«Looduskaitseseadus lubab keskkonnaameti nõusolekul piirata lindude arvukust ka pesitsusperioodil, kui ohtu satuvad inimesed,» märkis ta. «Maagümnaasium pöördus oma murega linnavalitsuse poole. Linnavalitsus saatis keskkonnaametile taotluse, et saada lindude arvukuse piiramiseks luba.»

Nõmmik ütles, et kui linnud on juba pesitsema hakanud, oleks võimalik nende paljunemist vältida mitmel moel: näiteks mune õlitada või torgata munakoor auklikuks.

«Paraku ma aiman, mida keskkonnaamet meile vastata võib,» lausus Nõmmik. «Nimelt on nad varem soovitanud pesad veebruaris maha võtta. Aga sellest pole kasu, sest linnud jõuavad kevadeks uued pesad asemele ehitada.»

Keskkonnaametil on linnavalitsusele vastamiseks aega kolmkümmend päeva, neist kaks nädalat on möödas.

Keskkonnaameti Viljandi-Pärnu regiooni looduskasutuse spetsialist Hille Lapp tõdes, et seadus ei luba lindude pesitsusperioodil pesi puutuda, aga munade kahjustamine või ärakorjamine on erandjuhtudel lubatud.

«Mõistan maagümnaasiumi muret ja pesitsusperioodil võivad linnud tõesti nende lähedal toimetavaid inimesi rünnata,» nentis Lapp. «Kui linnavalitsus leiab võimaluse pesitsusperioodil linnumune kahjustada, siis selleks keskkonnaamet loa annab. Valitud meetod tuleb keskkonnaametiga kooskõlastada.»

Väljaspool pesitsusperioodi ei pea omavalitsus keskkonnaametilt oma territooriumil asuvate linnupesade hävitamiseks luba küsima, seda muidugi juhul, kui need pole looduskaitsealuste lindude omad.

Pesitsusaeg on spetsialisti sõnul alanud siis, kui lind on jõudnud pessa muneda esimese muna, ning lõpeb, kui linnupojad on koorunud ja pesast lahkunud.

Lapp märkis, et enne pesitsusperioodi võiks linnavalitsus siiski linnupesade kõrvaldamise ette võtta. Seda tööd tuleks tema sõnul lihtsalt korrata, et linnud lõpuks loobuksid teatud piirkonnas uut pesa ehitamast.

«Perspektiivselt vähendab lindude arvukust ka nende peamise toidubaasi, prügila sulgemine,» lisas Lapp.

Tagasi üles