Perekodu arvestab oma kandi inimeste soove

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maikuust likvideeritud Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse juhataja Pille Vaiksaar (vasakul) ja tööjärje üle võtnud sihtasutuse Perekodu uus juht Hilka Raba seisavad Väikemõisa häärberi ees, kuhu plaanitakse tulevikus rajada sotsiaaltöökeskus.
Maikuust likvideeritud Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse juhataja Pille Vaiksaar (vasakul) ja tööjärje üle võtnud sihtasutuse Perekodu uus juht Hilka Raba seisavad Väikemõisa häärberi ees, kuhu plaanitakse tulevikus rajada sotsiaaltöökeskus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Mais Viljandimaal tööd alustanud sihtasutus Perekodu on Eestis esimene omataoline ning sellest võib saada suunanäitaja lasteabi- ja sotsiaalkeskuste töös.

Viljandimaa omavalitsuste liidu loodud Perekodu võttis üle riikliku taustaga Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse tööjärje koos kogu tema varaga.

Likvideeritud keskuse juhataja Pille Vaiksaare hinnangul on haldaja vahetumise juures peamine see, et Perekodu kuulub omavalitsustele.

«Uus omandivorm annab suuna, et Perekodu oleks rohkem just Viljandimaa omavalitsuste vajadustele mõtlev asutus,» kõneles ta.

Kavandatakse sotsiaaltöökeskust

Pille Vaiksaar ja maikuust Perekodu juhi kohale asunud Hilka Raba selgitasid, et kõigis Viljandimaa omavalitsustes tegutsev sihtasutus annab hea võimaluse hakata lisaks senistele  pakkuma just selliseid teenuseid, mida omavalitsused probleemide küüsi sattunud laste ja nende perede abistamiseks vajavad.

Tõsi, veel on vara rääkida, millised teenused esmajoones lisanduvad, sest vajaduste väljaselgitamiseks käivad alles uuringud.

Hilka Raba ütlemist mööda tuntakse siinmail puudust näiteks kohast, kuhu võiks lastega seotud juhtumite arutamiseks kokku kutsuda probleemse pere ja nendega tegeleva juhtumimeeskonna. Võimalus kasutada mõnd ruumi näiteks linna- või maavalitsuse majas ei ole Raba kinnitusel kõige parem.

«Kui laps kutsutakse koos vanematega maavalitsuse hoonesse, võib see tunduda väga ametlik ja seetõttu hirmutav,» rääkis ta ning lisas, et sellisteks kokkusaamisteks sobiks märksa paremini sotsiaaltöökeskus.

See on Perekodul plaanis ka rajada. Nimelt koliti uute peremajade valmimise järel tühjaks Väikemõisa lastekodu hoone. Sinna kavatsetaksegi teha sotsiaaltöökeskus.

«Sellest võiks kujuneda sotsiaaltöötajatele kompetentsikeskus,» leidis Pille Vaiksaar. Nii tema kui Hilka Raba kinnitust mööda oleks väga vaja kohta, kus kõik Viljandimaa sotsiaaltöötajad saaksid koos käia ning üksteisega kogemusi jagada ja ühiseid koolitusi korraldada.

Sihtasutus sündis poliitilise suuna mõjul

Mõte Perekodu luua tekkis Pille Vaiksaare ütlemist mööda juba viis-kuus aastat tagasi, kui riigi tasandil oli otsustatud, et lasteabi- ja sotsiaalkeskused antakse tulevikus omavalitsuste hallata.

Viljandimaa eripäraks oli kolm riiklikku hoolekandeasutust, mis paiknesid eri omavalitsustes. Seetõttu leitigi, et koostegutsemine on kõige mõistlikum tee.

Järgmise nelja aasta jooksul selgitati omavalitsuste juhtidele koostöö tegemise vajalikkust ning perspektiive. Pingutused kandsid vilja ning päädisid sihtasutuse loomisega 2008. aastal.

Pille Vaiksaare sõnul võiks see teistele teejuhiks olla küll. «Kui sihtasutus end praktikas õigustab, leiab see kindlasti järgijaid.»

Märksõnad

Tagasi üles