Kümme tarkust nutitelefoni turvaliseks kasutamiseks

Nutitelefonid koguvad üha enam populaarsust ja jõuavad järjest enamate inimeste kasutusse. Kas teame seejuures, kuidas kasutada oma nutikat telefoni nõnda, et see ei valmistaks meile ebameeldivaid üllatusi?
Nutitelefoni igapäevaseks turvaliseks kasutamiseks pakume EMT andmeside- ja sisuteenuste ärijuhi Ando Meentalo abiga välja kümme lihtsat, kuid kasulikku soovitust.

Kasuta alati automaatset koodiga ekraanilukku.
Ekraanilukk võib tunduda tüütu, kuid ei lase võõrast kohe infole ligi ega võimalda tal muud moodi kurja teha. Nutitelefonis on ju e-kirjad, kontaktid ja kalendrid, brauseri meeldejäetud eri keskkondadesse sisenemise paroolid, eraelu Facebookis ja Twitteris…
Ühtlasi on telefoni vahendusel lihtne tekitada otsest majanduslikku kahju, saates eritasulisi sõnumeid või parkides suvalist autot vanalinna — olgu siis naljapärast või selleks et telefoniomanikule «ära teha».

Paigalda tasuta või tasuline viirusetõrje.
Nutitelefon on nagu arvuti, nii et kui hoolitsed arvuti viirusetõrje eest, pead sedasama tegema ka nutitelefoni puhul. Nutitelefonide viirusetõrjeprogrammi otsimise kasulikud märksõnad on näiteks AVG, Lookout, Kaspersky, F-Secure ja McAfee.

Uuri rakenduse tausta.
Enne allalaadimist uuri rakenduse tausta. Kes on selle teinud? Kas ta on tuntud ja usaldusväärne? Kui nimi ongi tuttav, kas see rakendus on üldse õige? Kas seda on alla laadinud piisavalt palju kasutajaid, et võiksid olla kindel: kui see ikka veel rakenduste poes alles on, pole ilmselt muresid olnud? Kellele rakendus kuulub?
Hiljuti lõi laineid näiteks libarakendus Angry Birds, mis hakkas allalaetuna saatma eritasulisi sõnumeid.

Hoidu kolmanda osapoole rakenduspoodidest.
Kaks kolmandikku viiruseid tuleb alternatiivsetest rakenduspoodidest, mis vaikimisi on su nutitelefonis keelatud. Kuigi ka telefonitootja ametlikus poes — Google Play (endine Android Market), App Store ja Windows Marketplace — võib leiduda probleemset tarkvara, saab seda sealt lihtsamalt ja koordineeritumalt eemaldada, mistõttu riskid on väiksemad.

Vaata rakendusi paigaldades üle, missuguseid ligipääse need soovivad.
Kas rakendus soovib saada õigust lugeda su kontakte, saata sõnumeid või küsida asukohta? Kui need õigused sulle ei meeldi või rakendusel pole neid sinu meelest vaja, ära seda paigalda.

Ära kasuta avalikku turvamata wifit.
Krüpteeringuta wifit kasutada on sama mis pubis kõva häälega oma pangakaardi PIN-kood välja hõigata. Kui wifi ei ole kaitstud, on teistel kasutajatel hõlbus näha, mida ja kellega sa MSN-is räägid, millistel veebilehtedel käid või mida sisaldavad sinu e-kirjad. Ära aja segamini: wifisse sisselogimise kasutajanimi ja parool on mõeldud sinu tuvastamiseks, need ei turva wifi võrgus olevat liiklust!

Kasuta kaughaldust.
Kui telefonitootja pakub veebipõhist kaughaldust (lukusta telefon, kustuta sisu ja muu niisugune), kasuta seda kindlasti. See võimaldab «jalutama läinud» telefoni asukohta määrata, selle eemalt lukustada või andmed kustutada.

Loobu tarbetust.
Kui sa Bluetoothi, wifit ja GPS-i parasjagu ei kasuta, lülita need välja: säästad akut ja võidad turvalisuses. Kui leiad tasuta rakendusi, pole mõtet neid piiramatult alla laadida, sest asjad, mida sa ei vaja, võivad ära süüa nutitelefoni mälu.

Uuendus olgu su sõber.
Uuenda alati rakendusi, et eemaldada algses versioonis olla võivaid parandamata vigu.

Ettevaatust QR-koodidega
Ole tähelepanelik suvalistest kohtadest leitud
QR-koodide lugedes ja nendes olevaid linke avades: kui koodi andja ei ole usaldusväärne, võib selle taga olla pahavara. Loe ainult neid, mis tulevad kodulehelt või reklaamist, mille tegijat sa tead ja usaldad.