Haigus võib rännata suust südamesse

Hambaarst. Foto: Toomas Huik / Postimees

See, et suu seisund peegeldab üldist tervist, pole vist kellelegi uudis. Aga et suuhaigus mõjutab otseselt südant, tuleb üllatusena ka mõnele arstile. Südamenädal on just sobiv aeg, et võtta see teema kõne alla.

Kroonilise igemepõletiku ning südame- ja veresoonkonnahaiguste seosest hakati rääkima 1990. aastatel, kui teadusuuringud tuvastasid ilmselge korrelatsiooni hambaümbrise põletiku ja pärgarterite lubjastumise vahel. Pandi tähele, et aju- ja südameinfarktiga patsientidel oli palju rohkem hambast pärit nakkusi või nende tõttu kaotatud hambaid kui teistel.

Avastus pole üllatav, kui kujutame endale ette põletikus igemetega inimest. Tema suus on peopesasuurune veritsev haav, mis võimaldab haigusetekitajatel otsekui läbi avatud värava organismi tungida.

Südame- ja veresoonkonnahaigusi põhjustavad suubakterid peamiselt kolme moodi: baktereemia, kohaliku põletiku virgatsainete võimendatud süsteemse põletiku ja kohaliku enesehävitusliku immuunvastuse esilekutsumise kaudu.

Baktereemia puhul käivitavad vereringesse tunginud bakterid süsteemse põletiku reaktsiooniahela. Kroonilise igemepõletiku korral on igemekoes katubakteritega võitlemiseks vajalike kaitsekehade kohaletoomiseks ülirohkelt väikesi veresooni, mille tõttu ige hakkab veritsema juba kergest kokkupuutest.

Mikroobid satuvad vereringesse näiteks siis, kui harjatakse hambaid või näritakse tihket toitu. Verre võib baktereid sattuda ka hambaraviprotseduuride, näiteks jäänukjuure või hambakivi eemaldamise ajal.

Ohtlik on pidev mürgistus

Ohtlik on just pidev baktereemia. Esiteks käivitab see organismis üldise häirereaktsiooni. Patsient ei pruugi seda õieti tundagi, kuid verepildis kasvavad põletikunäitajad ja tõuseb niinimetatud halva kolesterooli tase, mida seostatakse otseselt ateroskleroosi tekkega. Teiseks erituvad vereringesse põletiku virgatsained lõualuus hammast ümbritsevast lokaalsest põletikust, mis võimendab üldist põletikureaktsiooni.

Kolmandaks suudavad põletikus igemetaskust lähtunud pisikud vereringe kaudu südameni jõudes kinnituda pärgarteri sisekestale. Veresooneseina rakkudesse tungides käivitavad nad ka nendes põletiku ja sklerootilise protsessi.

Vabanevate virgatsainete toimel organismi üldine põletikureaktsioon üha võimendub. Selgub, et hamba kinnituskudede põletik üksnes ei põhjusta ateroskleroosi, vaid võimendab ka selle kulgu.

Suunakkuse riskitegurite kontrolli all hoidmise kõige lihtsam ja odavam viis on hoida süda terve.

Ateroskleroos ja endokardiit

Vaadeldes lähemalt südame- ja veresoonkonnahaigusi, mida ravimata hambad põhjustavad, tuleb kõigepealt rääkida ateroskleroosist.

Ateroskleroos ehk arterilubjastus on põletikuhaigus, mille korral veresoonte sisekestadele ladestuvad rasvainest paksendid ehk naastud, mis tasapisi lubjastuvad. Selle tagajärjel sooned ahenevad, kuni ühel hetkel ummistuvad ja/või muutuvad rabedaks ning rebenevad.

Parodontiiti põhjustavad bakterid käivitavad arteriseinas põletiku ja naastu rebenemise ning tekib tromb ehk veresoonesisene vereklomp, mis elutähtsa organini jõudes blokeerib selle verevarustuse ja põhjustab infarkti.

Südamehaigel väheneb ainuüksi adekvaatse parodontiidikuuri järel LDL-kolesterooli tase 25 protsenti, mis vähendab südameinfarkti riski 30—50 protsenti.

Hambahaiguste ja endokardiidi ehk südame sisekesta põletiku vahelist seost tuntakse juba eelmise sajandi algusest peale. Nimelt reageerib suubakterite valk südame sisekesta rakustruktuuriga, mille tagajärjel tekkiv raskete tagajärgedega nakkuslik-allergiline reaktsioon võib põhjustada klapirikke ja eluohtliku südamepuudulikkuse.

Õnneks tuleb endokardiiti ette suhteliselt harva, kuid seda haigust põdenud ja tehisklapi või -veresoonega patsiendid vajavad enne hambaraviprotseduure baktereemiast tulenevate tüsistuste ärahoidmiseks antibiootikume.

Hamba kinnituskoe põletik ehk parodondiit on krooniline haigus, mida põhjustavad hambakaelal allpool igemepiiri pesitsevad bakterid.

Kas enne oli muna või kana?

Mööda hambakaela liiguvad mikroobid järjest sügavamale.

Enamasti lammutab organism viimasest hambakaelal olevast bakterist umbes paari millimeetri ulatuses kaitsereaktsioonina veresoonterikka luukoe, mille kaudu nakkus vallutaks kiiresti kogu keha. Nii vähenebki parodontiidi edenedes hammast ümbritseva luuserva kõrgus ning viimases staadiumis hülgab organism hamba. See hakkab suus loksuma ning seda hoiab kinni ainult tursunud ja punetav igemekude.

Parodontiidi ulatust mõjutavad perekondlik soodumus ja suitsetamine ning süsteemsed haigused, näiteks diabeet. Selle sagedased tüsistused on südame- ja veresoonkonnahaigused, insult, kopsupõletik ja enneaegne sünnitus.

Võib küsida, kumb oli enne, kas igemepõletik või südamehaigus. Et riskitegurid kattuvad, on seda võimatu öelda.

Veresoonkonnahaigus põhjustab verevarustushäireid ka suuõõnes ja võib seega olla üks igemehaiguste tekkimise põhjus. Selge on see, et südamehaigel suurendab parodontiit südame- ja ajuinfarkti riski. Suunakkuse tekitajad kiirendavad ühtlasi vere hüübimist, mille tagajärjel moodustuvad mikrotrombid ehk hüüvised põhjustavad veresoone ummistuse.

Vanuse kasvades muutuvad üldine tervis ja suuõõne seisund järjest enam kahesuunaliseks: suu piirkonna nakkused ja halb suuhügieen suurendavad südame- ja veresoonkonnahaiguste ohtu ning põhjustavad paljude üldhaiguste, nagu diabeedi, reuma ja astma ägenemist.

Teisalt kiirendavad üldhaigused suuhaiguste väljakujunemist. Diabeedi varjus võib parodontiit areneda salakavalalt aastaid mingite nähtudeta.

Suuõõne põletikud

Peaaegu kõik on kokku puutunud hambahaigustega ja peavad neid millegipärast iseenesestmõistetavaks või suisa vältimatuks saatuse vingerpussiks. Hambaarsti eesmärk on seda müüti murendada ja levitada sõnumit, et hambahaigusi ja nende kaudu ka südame- ja veresoonkonnatõbesid on võimalik hoida kontrolli all.

Nii kaariest kui parodontiiti põhjustavad mikroobid. Esimese puhul määndavad bakterid hammaste kõvakude, teise puhul käivitab hambakaelal pesitsev bakterikoloonia lõualuus ennasthävitava kaitsereaktsiooni ning kui ravi ei saada, võib hammas lõualuust irduda. Et kaaries ja parodontiit ei anna algstaadiumis haigusnähte, minnakse abi saama sageli alles raskete tüsistuste ilmnedes.

Kas krooniline tõbi?

Nagu kaariesepisik, nõnda levib ka parodontiidipõhjustaja sülje vahendusel perekondlikult. Haigestumine sõltub bakterite arvust, kontaktide sagedusest ja vastuvõtja geneetilisest soodumusest.

Terve inimese suus leidub parodontiiti põhjustavaid baktereid väga vähe või ei leidu üldse ning õige raviga on võimalik nakatamisriski vähendada. Ravi tulemusena saavutatud suu mikrofloora (normaalne ökoloogiline) tasakaal ei lase edaspidi haigusetekitajate arvul kriitiliselt suureks kasvada.

Kui nakkus on juba saadud, jäävad kurjad pisikud suhu hammaste elukaare lõpuni, seepärast peetakse kaariest ning hambakinnituskudede põletikku tänapäeval nagu südame- ja veresoonkonnahaigusigi kroonilisteks tõbedeks.

SEOSED
Haiged hambad ohustavad südant.
• Igemekoe kroonilise põletiku bakter põhjustab otseselt ateroskleroosi.
• Hamba tugikudede põletik suurendab südameinfarkti riski rohkem kui kaks korda.
• Kui noorel inimesel on halb suu tervis, on tal vanurina halb südame tervis.