Muusikafestival tõi pealinnamõtte

1998. aastast korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suure-Jaani vallavalitsus kaalus hiljutisel istungil Suure-Jaani muusikapealinnaks nimetamist.

«Siit pärinevad väga kuulsad muusikud ning igal suvel peetakse muusikafestivali,» põhjendas oma ettepanekut Energia talu peremees Aivar Siim.

Suure-Jaani muusikafestivali kunstilise juhi Andres Uibo meelest on mõte suurepärane. «Siin pandi eesti kultuurile alus nii muusikas, maalikunstis kui kirjanduses. Kui Tallinn, Tartu ja Pärnu välja arvata, on Suure-Jaani Eestis ainuke paik, kus riigi esinduskollektiiv ERSO esineb igal aastal,» põhjendas ta.

Uibo tõi näiteks, et hiljuti jõudis müügile 100 000 tiraažiga plaat, millel BBC orkester esitab Neeme Järvi juhatusel Suure-Jaani muusikute Villem, Artur ja Eugen Kapi loomingut, ning seda osteti lennult.

Vallavalitsus lükkas tagasi

Vallavalitsus mõtet siiski ei toetanud.

«Idee on meeldiv ning muusikafestivali korraldamine teeb linnale au, aga sellest jääb väheks,» ütles vallavanem Tõnu Aavasalu.

Puudustena nimetas ta muu hulgas seda, et parajasti pole linnal muusikakooli ja gümnaasiumi huvikoolis õpetatavate alade valik on väike.

«Ausalt öeldes on Viljandis märksa rohkem muusikat — pärimusmuusika festivaligi peetakse piltlikult öeldes aasta läbi,» tõdes viis aastat vallas kultuuri- ja haridusnõunikuna ametis olnud Jüri Hansen.

Üks muusikafestivali korraldajaid Leili Kuusk leidis, et kuigi linnal on väga rikkalik pärand ja rohkelt muusikaga seotud sündmusi, on sellest muusikapealinna tiitliks vähevõitu. «Kui öelda, et Pärnu on suvepealinn või Otepää talvepealinn, tundub see iseenesestmõistetav. Meil on pealinna tiitlini veel palju maad.»

Kuulus ajalugu

«See ei saa olla tõsine ettepanek,» leidis helilooja Veljo Tormis. Tema arvates võiks  nimetuse kasutamine kõne alla tulla vaid juunis, kui linnas peetakse muusikafestivali.
«Pidevat muusikategevust Suure-Jaanis ei ole. Pealinna mõiste on ikka midagi muud.

Siis võiksime küsida, miks ei ole muusikapealinnad Viljandi, Pärnu, Narva, Tartu või Jõhvi. Andres Uibo on kõva tegija Suure-Jaanis ning üle ilma, aga ehk saaks ta oma saavutusi kuidagi teisiti tähistada,» selgitas Tormis.

Leili Kuusk pidas muusikapealinna idee väljatoomist siiski positiivseks. «Ka mõte Suure-Jaani festivalist oli pikalt õhus, enne kui teoks sai. Ehk on muusikapealinna tiitliga samuti? Loodetavasti paneb selle väljaütlemine mõtted liikuma ja tekitab diskussiooni.»

Tõnu Aavasalu ütles, et kui Euroopast raha saadakse, tehakse korda Kappide ühingule kuuluv hoone ehk muusikute maja. Sinna kavandatakse loomekeskust koos väikese muusikakooliga. Mõeldud on ka täiskasvanute muusikalisele täiendusõppele.

«Tahame, et linnas oleks aasta läbi muusikaüritusi. Inimesi on, ehk vaid initsiatiivi on vähevõitu,» ütles vallavanem.

Andres Uibo arvates ei ole muusikapealinna tiitli taotlemiseks sugugi vara. «Kes ütleb, millal on õige või vale minut? Muuseas, ka Viinis on kuid, kui muusikaelu on täiesti vaikne ja väike,» rääkis ta.

Selle tiitli kaudu saaks laiemale üldsusele teada anda, et Suure-Jaanist on pärit heliloojad ja muusikud Kapid, Mart Saar, Julius Vaks ning maalikunstnik Johann Köler ja naivist Paul Kondas. Uibo sõnutsi on pianist Martti Raide ning rahvusvahelisi konkursse võitnud noor helilooja Ülo Krigul soetanud Suure-Jaani suveelamise. «See näitab, et linnas tehakse õiget tööd,» lausus ta.

ARVAMUS

Andres Uibo,
Suure-Jaani muusikafestivali kunstiline juht

Suure-Jaanis on juba praegu erakordselt palju suurepäraseid kontserdipaiku ning sookontsert on kindlalt maailma üks kõige kaunimaid ettevõtmisi. Muusikapealinna asemel võiks kaaluda ka näiteks heliloomingu pealinna tiitlit.