Sakslanna vahetusvanemad: valmistusime, et saame teismelise, kes tuleb siia uksi paugutama

Triinu Kask ja Timmu Metsa otsustasid möödunud suvel, et nende perre mahuks üks laps juurde. Nii saigi kodu pakutud Saksamaalt tulnud vahetusõpilasele Mathilda Klemmerile. Pildil on peale nende 10-aastane peretütar Johanna Sofie Metsa. Lisaks kasvab peres 5-aastane tütar Kelli Heleene Metsa. Foto: Marko Saarm

Triinu Kase ja Timmu Metsa peres Suure-Jaanis kasvavad 10- ja 5-aastane tütar. Viimase aasta jooksul on nad olnud aga lausa kolme tütre vanemad, sest nende juures on elanud 16-aastane sakslanna Mathilda Klemmer.

Ligi aasta tagasi sattus Triinu Kask huvi äratavale sotsiaalmeedia postitusele. "Minu vana kooliõde jagas YFU (rahvusvaheline haridusvahetusorganisatsioon Youth For Understanding – toimetus) postitust. Temal endal oli olnud mitu ringi vahetusõpilasi. Jagasin seda mõtet kohe elukaaslasega."

Ka Timmu Metsal tekkis asja vastu huvi ning ta võttis YFU-ga ühendust. "Mulle selgitati, mida vahetuspereks olemine endast kujutab, ja see suurendas huvi veelgi. Hakkasime Triinuga seda ideed siis omavahel põrgatama."

Nagu Triinu Kask ütles, võttis uudishimu neid konksu otsa ja enam lahti ei lasknud. "Avastasime vahetuspereks olemise võimaluse üsna kandideerimise lõpus ja alles olid nii-öelda viimased lapsed," rääkis ta. "Pidasime tütardega perekoosoleku ja otsustasime poisid välistada. Tüdruk tundus meie dünaamikaga paremini sobivat."

Vahetusperet otsis tol hetkel kolm tüdrukut. Ühel neist oli lepingu sõlmimine juba pooleli ja üks oli kasside vastu allergiline, nii saigi selgeks, et perega liitub Saksamaalt Düsseldorfist pärit Mathilda Klemmer.

​USA asemel Eesti 

Mathilda Klemmer ​soovis ​oma sõnul keskkonnavahetust. "Ma olin nii kaua ühes kohas elanud, et mul hakkas natukene igav," lausus ta.

Esiti oli Klemmer YFU kaudu kandideerinud küll Ameerika Ühendriikidesse, kuid polnud valituks osutunud. "Vaatasin siis, kuhu saaks veel minna, ja otsustasin Eesti kasuks. Tahtsin tõelist lumist talve näha ja mõtlesin, et oleks tore ka uut keelt õppida, kuigi see ei läinud nii hästi, nagu ma ootasin."

Klemmer saab küll eesti keelest enam-vähem aru, kuid ise räägib seda vähe. "Alguses ma tõesti proovisin sõnavara õppida, aga kuna ma tahtsin koolis saada häid hindeid, et mitte Saksamaal aastat vahele jätta, ning lisandusid treeningud, siis lihtsalt ei olnud enam aega nii põhjalikult õppida," kõneles ta ning lisas, et tegelikult õpib palju ka lihtsalt kuulates ja püüdes jutust aru saada.

Kõige mugavam on 16-aastasel sakslannal eesti keelt harjutada vahetuspere õdedega. "Nemad paraku tahavad rääkida inglise keeles."

"Jah, alguses saime YFU käest kiita, et nii tore, et meil on 5-aastane, kes inglise keelt ei räägi ja õpetab Mathildale ehk kõige rohkem eesti keelt. Aga mõlemad tütred hakkasid temaga kohe inglise keeles rääkima," lausus Triinu Kask ning tähendas, et välismaalase perre tuleku järel on pere võtnud inglise keelt iseenesestmõistetavalt. "Aga kui Sofil (10-aastane peretütar –toimetus) käivad klassikaaslased külas ja nad ei saa Mathildaga inglise keeles rääkida, sest neil pole sõnavara, siis mõistad: ahhaa, minu lastel on väga hästi."

Timmu Metsa jutustas lõbusalt, et kui tema välismaalt töölt koju jõudis, oli kogu kodu eestikeelsete sõnadega sildistatud. "Isegi igale toolile oli eraldi pandud silt "tool"."

Triinu Kask meenutas augustikuu päeva, mil Mathilda Klemmer nende juurde tuli. "Läksime talle Harjumaale Liipa tallu järele. Ta värises üleni väga kaua. Ja ilmselt väriseme ja nutame nüüd kuu aja pärast, vahetusaasta lõppedes jälle."

Klemmer tunnistas, et kartis tõesti väga uude perre minna, kuid praegu tunneb ta, et ei oleks osanud paremat peret soovidagi. Oma peres on ta ainus laps ning tema vanemad on vahetusvanematest paarkümmend aastat vanemad. "Elu õdedega on tore," nentis ta, aga lisas muiates: "Neil on palju energiat ja vahel on raske leida hetke lihtsalt omaette olemiseks. On hetki, kui nad lähevad natuke pööraseks."

Kodutunnet aitas sakslannal luua ka see, et kui ta vahetuspere juurde oli saabunud, võtsid nad koos ette tema toa remondi. Ta sai ise oma toa kujundada ja valida seinavärvid, üheskoos pandi kokku uus mööbel. "See tunduski nagu minu tuba. Raske öelda, millal see päris kodutunne tekkis, aga ega see olegi üks kindel hetk. Ühtäkki lihtsalt avastad: "Ah jaa, ma elan siin ...""

Kui Mathilda Klemmer Eesti pere juurde oli saabunud, võis ta oma toa sisustada enda maitse järgi. Foto: Marko Saarm

Elu Eestis ja Saksamaal Klemmeri meelest kuigivõrd ei erinegi. "Eestis on lihtsalt rohkem sääski," ütles ta muiates ning lisas, et suurim erinevus on temale ikkagi see, et kui Saksamaal elab ta suurlinnas, siis siin elab väikse riigi väikelinnas. Düsseldorfis saab Klemmer kõik oma käigud tehtud rattaga ja nende perel autot ei ole. Siinne pere sõltub väga palju just autodest. "Siin pean trenniminekuks kõigepealt sõitma bussiga Viljandisse."

Klemmer on tegelnud sõudmisega ning ta avaldas soovi tegelda sellega ka riigis, kuhu ta vahetusõpilaseks satub. "See oli tal CV-s kirjas," märkis Triinu Kask. "Niipea kui meil leping allkirjastatud sai, võtsin kohe Ruthi ja Robertiga (Viljandi sõudeklubi treenerid Ruth Vaar ja Robert Jürimaa – toimetus) ühendust ning nad võtsid Mathilda kohe vastu."

​Uksepaugutamist ei olnud 

Küsimusele, kuidas elu pärast vahetusõpilase saabumist muutus, vastas Timmu Metsa, et tegelikult pole peale selle, et peres on üks laps rohkem, midagi muutunud. "Sa ju jätkad ikka oma tavaelu. Lapsed lähevad samamoodi kooli ja tulevad koolist koju. Tõsi, ühe tooli pidime söögilaua äärde juurde ostma."

Triinu Kask nõustus, et lisaks sellele, et on üks laps rohkem, kelle pärast muretseda ja kes rõõmu toob, suuri muutusi ei ole.

"Kõige suurem muutus on vist köögis: et Mathilda ei söö liha ega kala, siis oleme pidanud toidu tegemisel sellega arvestama," tõdes pereisa.

Mathilda Klemmer lausus selle peale, et veidi keerulisem oli sobiva roa leidmine koolis, sest seal olid toidud peaaegu alati tehtud lihaga.

Klemmer käis lõppenud õppeaastal Suure-Jaani gümnaasiumis. Sõpru oli olnud esiti veidi keeruline leida, sest klassi oli tulnud õpilasi mitmelt poolt maakonnast ning enamik oli alles hakanud üksteist tundma õppima, temaga suheldes oli lisaks veel keelebarjäär. Koolis läks tal aga Triinu Kase sõnutsi hästi: enamasti olid tal neljad ja viied. 

Nii panidki Triinu Kask ja Timmu Metsa viljandlastele südamele, et kui vähegi võimalik, võtaksid nad oma hoolde mõne vahetusõpilase. "Statistika näitab, et Viljandimaal on väga vähe vahetusõpilasi käinud. Kaotada ei ole midagi: õpid teist kultuuri tundma ja kindlasti ka kannatlikkust," lausus Metsa.

Kask lisas, et muidugi ei sobi vahel mõned pered kokku. "Ka tööl on ju nii, et mõne kolleegiga ei klapi. Aga me oleme ise kõik eeldamised lahti lasknud. Me valmistasime end veidike ette, et saame teismelise, kes tuleb meile siia kogemusi jagama: uksed pauguvad ja võib-olla karjume vahepeal. Aga seda ei ole olnud, sest Mathilda on tasakaalukas ja rahulik."

Miks aga vahetusõpilaseks hakata?

Mathilda Klemmeri sõnul on see väärt kogemus. "Loomulikult igatsed oma peret, aga sa saad nii palju vastu. Muutud aasta jooksul palju, õpid iseseisvalt paremini hakkama saama ja mina tunnen end ka märksa enesekindlamana."

Triinu Kask nentis, et Mathilda on selle aasta jooksul muutunud kindlasti ka empaatilisemaks ja õppinud teistega rohkem arvestama. "Ta just hiljuti ütles, et muretses sellepärast, et kolistas hommikul nõudepesumasinaga liiga kõvasti, ja kartis, et ajab teised üles. Saksamaal polnud ta sellise asja pärast muretsenud, sest seal on ta peres ainus laps."

Klemmer nõustus, et oma kodus ei oleks ta seesuguse asja peale mõelnud. "Mu ema poleks kindlasti kuulnud."

Nüüd on sakslannal jäänud veel viimane kuu Eestis olla ja nagu pere ütles, on kalender plaane täis. Lisaks kõigele muule oli Mathilda väikesele õele lubanud, et nad vaatavad enne tema minekut ära kõik "Lotte" filmid.

Küsimusele, kas perre on plaanis veel vahetusõpilasi võtta, vastas Triinu Kask, et nüüd teevad nad pausi. "Aga kui tulevikus järgmise lapse võtame, võiks ta ehk natukene eksootilisemast riigist tulla: õpiksime ise ka rohkem," ütles ta ning lisas vahetustütre poole pöördudes: "Sa oled väga armas. Aga tahaks kogeda ka kultuurišokki."

Vahetuspereks olemine 

Mittetulundusühing YFU Eesti on rahvusvahelisi haridusprogramme pakkunud alates 1992. aastast ning kuulub ülemaailmsesse võrgustikku, millel on tegutsemiskogemust üle 70 aasta.

Vahetuspereks olemine suurendab kultuuridevahelist mõistmist, arendab kommunikatsioonioskust ning julgustab pereliikmeid mõtisklema oma väljakujunenud stereotüüpide ja väärtushinnangute üle.

Vahetuspereks sobib üksi elav inimene, noor pere, kel endal lapsi pole, üksikvanem, lastega pere, aga ka pere, kust lapsed on juba välja kolinud. Ka võivad pere lapsed olla palju väiksemad kui vahetusõpilane. Õigupoolest on nooremad õed ja vennad head keeleõpetajad, sest nemad tavaliselt ei karda, et äkki võõramaalane ei saa neist aru.

Pere peab võimaldama õpilasele täis kõhu ja oma voodi. Õpilasel ei pea olema oma tuba ja ta võib olla samas toas pere samasoolise lapsega. Pere üks kodustest keeltest peab olema eesti keel ning ühegi võõrkeele oskus ei ole perele kohustuslik. Elada võib nii maal kui linnas, nii saarel kui mandril – peaasi, et õpilasele oleks tagatud võimalus koolis käia.

YFU Eesti kaudu on erinevates maailma riikides vahetusaastal käinud ligi 2000 noort. Eestisse on oma vahetusaastat veetma tulnud ligi 800 noort.

Igal aastal tuleb Eestisse ligi 40 noort, kes hakkavad õppima siinsetes koolides ja vajavad vahetusperet. Kõige populaarsemad riigid, kust õpilased Eestisse vahetusaastale on saabunud, on Saksamaa, Jaapan, Argentina, Austraalia ja Itaalia.

​Allikas: YFU Eesti