/nginx/o/2025/06/23/16947862t1hd68b.jpg)
Viljandi lennuvälja kohal Päril sai võidupüha eel hüpata langevarjuga. Kohalik lennuklubi ja langevarjuklubi Skydive hoolitsesid selle eest, et 4000 meetri kõrguselt hüpates jääks kõik huvilised elu ja tervise juurde.
Langevarjuga sai hüpata nii üksi kui kaksi ehk teha tandemhüppe koos instruktoriga. Viimasele variandile oli vaja varem registreeruda. See maksis 215 eurot ja kui oli soov hüpe videosse salvestada, siis 80 eurot rohkem.
/nginx/o/2025/06/23/16947863t1h4db7.jpg)
Sakala ajas juttu kahe tandemhüppe sooritanud tartlannaga. Tartu ülikooli kliinikumi ämmaemand Maris Raude ning ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi juhataja Klaarika Marton on sõbrannad ja nagu sõbrannadele kohane, otsustasid teha koos ka tandemhüppe. Raude rääkis, et kunagi tahtis ta minna allveesukeldumist õppima, aga loobus, sest Eestis pole eriti kusagil sukelduda nii, et vee all ka midagi näha oleks. Miks ta otsustas nüüd hoopis taevasse pürgida ja langevarjuga hüpata? "Tahan tunda vabaduse tunnet," vastas Raude.
Tandemhüpe tähendab pool tundi maapealset ettevalmistust lennuväljal, 15 minutit tõusvas lennukis, väljahüpet nelja kilomeetri kõrguselt, 45 sekundit vaba langemist ja viis minutit lendamist juhitava tiibvarjuga.Tandemhüppel kasutavad kaks inimest ühist langevarjusüsteemi, mis koosneb tandemtiibvarjust ja tandemhüppaja kinnitamiseks mõeldud rakmetest.
Tandemhüppaja miinimumvanust ei ole määratud, kuid ta peab olema piisavalt suur, et turvaliselt rakmetes püsida, peab kaaluma alla 100 kilogrammi ning olema kaine ja terve. Täpsemalt, tal ei tohi olla haigusi, mis põhjustavad kontrollimatut käitumist: äkilist teadvusekaotust, krampe või muud.
/nginx/o/2025/06/23/16947864t1hf38c.jpg)
Pärast hüpet olid Raude ja Marton vaimustuses. Marton oli nii rõõmus, et korjas pärast maandumist samast kimbu niidulilli. Üksteise ja lähedastega muljeid vahetades nentis Raude, et hetked enne langevarju avamist olid üllatavad. Esiteks oli nelja kilomeetri kõrgusel külm, temperatuur oli miinuses. Selle eest hoiatasid instruktorid hüppajaid ka ette. Üks instruktoritest oli mõni päev varem hüpanud läbi rahepilve, mis tähendas, et paljas nägu sai korralikult trummeldada.
Teiseks oli esmakordsetele hüppajatele üllatuseks, millise kiirusega enne langevarju avanemist maapinna poole kukuti: umbes 200 kilomeetrit tunnis, pidurdamatult, tuulemüras ja pingega kõrvades. "Oleks võinud kõrvatropid panna," arvas Marton.
/nginx/o/2025/06/23/16947865t1h463f.jpg)
Samas sai teha Viljandi kohal tutvumislennu väikelennukiga. See maksis 75 eurot. Lennuk oli spetsiaalselt langevarjuhüpeteks mõeldud Pilatus PC-6 Porter. See on kiireim Eestis kasutusel olev hüppelennuk, mis viib kümme langevarjurit nelja kilomeetri kõrgusele kõigest 15 minutiga.
/nginx/o/2025/06/23/16947866t1ha294.jpg)
Pilatus PC-6 Porter on ühemootoriline lennuk, mida kasutatakse langevarjuklubide seas üle maailma, eeskätt selle tõusukiiruse pärast. Samuti sobib see ideaalselt Eesti oludesse: lennuk ei vaja õhkutõusmiseks ja maandumiseks pikka hoovõturada. Sellega saab opereerida ka murukattega lennuväljal, nagu Viljandi oma Päril seda on.