Silotegu vihma kiuste sujub, aga mais kiratseb

Tarvastu kandis lehmi pidav Linnamäe talu noorperemees Kalle Nukka ütles, et tal on silohoidlad juba täis: tänavust saaki on sellest kogusest 30 protsenti, ülejäänu jäi varuks mullusest. Foto: Elmo Riig

Kui eelmistel kevadetel oli rohi põua tõttu närb, siis tänavu kasvab see mühinal, ​aga tihti tuleb seda söödaks varuda väga vesistes oludes ja heinateoks napib kuiva ilma. ​Maisi kasv on olnud külma ja päikesevaese ilma tõttu esialgu kasin, aga just see kultuur on praegu Eestis piimatoodangu vundament. 

Mangeni PM-i Kõo põllumajandusettevõtete agronoom Andrei Pukman ütles, et rohusöödaga on tänavu hästi: esimene niide on lõpetatud ja teine algab.

"Esimese niitega saime juba üle poole rohusilost kätte," nentis ta. "Teisalt ei ole sööda koha pealt veel täit kindlust, sest meie veiste söödaratsioonis on 90 protsenti maisi, aga selle kultuuri kasvuks on ilm esialgu olnud pime ja jahedavõitu. Kokku tahame sügiseks koguda 30 000 tonni maisisilo."

Pukman lisas, et tänapäeval on maisi sordid lühema kasvuajaga ja sobivad ka põhja poole, neid kasvatatakse ka Soomes, Rootsis ja Taanis. Mangenil on tänavu maisi all 760 ja mullu oli 830 hektarit. "Rohusilo kvaliteet kõigub rohkem, maisi oma on stabiilsem," kõneles Pukman. "Eestis enamik veisekasvatajad suurendab maisi osatähtsust söödaratsioonis, keskmiselt on see juba 60 protsenti."

Ettevõttel on praegu 2000 lüpsilehma ringis ja sama palju noorkarja.

Tarvastu kandis toimetava osaühingu Karpo juht Kalev Nurk rääkis, et esimese siloniite lõpetas ettevõte eelmisel nädalal, aga laupäeval oli see töö raske, sest vihm lamandas rohtu. "Heinateoks ei ole ilma, aga mingil määral vajame loomasöödaks ka seda."

Nurk märkis, et ööl vastu reedet sadas jälle 23 millimeetrit vihma, põllud on märjad ja heinateost võib vaid unistada. "Järve ääres poldril on 70 hektarit maad, aga seal toimetada ei saa: kõik on vee all. Raps on põldudel võimas, aga on samuti suure vihmaga lamanduma hakanud."

Nurk lisas, et talvisest rohusöödast on tal kogutud kolmandik, samas mais on jaheda ilma tõttu veel madal, nii et sellega on seis lahtine.

Osaühingus Kõpu PM on 660 lüpsilehma ja sama palju noorkarja. Ettevõtte juht Tõnu Vreimann ütles samuti, et heinailma ei ole olnud ja see teeb veidi muret. Samas on saanud rohusilo mehiselt koguda: kogumassist kolmandik või isegi rohkem on juba käes.

Sel ettevõttel on maisisilo osatähtsus 50 protsendi ringis, seda on külvatud paarisajale hektarile. Kas sügiseks loodetud kogus kokku tuleb, näitab tulevik.

"Maisi võiks ka rohkem külvata, aga silohoidlaid praegu napib. Hästi tehtud maisisilo püsiks mitu aastat," kõneles Vreimann ning lisas, et maisisilo tasub alati ka varuks koguda, sest heitliku ilma tõttu ei tea kunagi, kas järgmisel aastal saaki piisavalt tuleb.

Tarvastu kandis lehmi pidav Linnamäe talu noorperemees Kalle Nukka rääkis, et temal on silohoidlad täis: tänavust saaki on sellest kogusest 30 protsenti, ülejäänu jäi varuks mullusest. "Aastad ei ole vennad ja tasub sööta varuks hoida. Kui söödapuuduse pärast peaks lehmapidamise lõpetama, oleks uuesti alustada ääretult raske," tõdes ta.

Silotegu Nukka sõnutsi praegu kõige lihtsam ei ole, sest põld on vesine. Algul tuleb raskema masinaga suuremad rööpad sisse teha, siis saab kergema tehnikaga peale minna. "Kuivaga rohi ei kasva, aga märjaga ei saa kätte – ideaalset ilma ei ole kunagi," lausus ta muigamisi.

Linnamäe talu söödast moodustab mais 40 protsenti. "Mais on toiteväärtuslik ja kindel kultuur, aga muret on ka. Kevadel panid rännul olevad haned seemet mullast nahka, hiljem mugisid hakid põllul taimi. Midagi jääb õnneks siiski ikka lehmadele," kõneles Nukka. Kokkuvõttes arvas ta, et lehmad ei tohiks tänavu Eestis nälga jääda, kui põllumees veidigi virkust üles näitab.