:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16841974t1h6cc0.jpg)
Majanduse üldised näitajad viitavad sellele, et toimub kerge majanduse taastumine. Eesti Pank oma värskes prognoosis ennustab selleks aastaks 1,5-protsendist majanduskasvu. Välismaised organisatsioonid (OECD, IMF ja Euroopa Komisjon) nii optimistlikud ei ole ning arvavad Eesti selle aasta majanduskasvu 1 protsendi ümbrusesse.
Bigbank pakkus detsembris Postimehe suures majandusennustuses, et Eesti majanduskasv tuleb sellel aastal 0,9 protsenti. Peab tunnistama, et erinevalt paljudest teistes prognoosijatest ei ole me pidanud oma arvamust poole aasta jooksul muutma.
Tõsi on ka, et inflatsioon on endiselt kõrge, eri prognoosijad ennustavad seda käesolevaks aastaks 5 ja 6 protsendi vahele. Hinnatõusu juures on nii väliseid tegureid (toiduainete ja nafta maailmaturu hind) kui ka sisemisi tegureid (käibemaksu tõus).
Hiljuti avaldati registreeritud töötuse andmed regioonide kaupa. Need andmed on sellepärast käepärased, et näitavad operatiivselt töötuse hetkeolukorda, ning kuna tegemist on registriga, ei ole siin ka valimiprobleeme. Saame seega töötute arvu teada omavalitsuse tasemel. Vajadusel saaks ka küla ja asula täpsusega.
Uuringupõhised töötuse andmed on usaldusväärsed ainult maakonna tasemel ning sedagi aasta keskmiste näitajate arvestuses. Tööjõu uuringut on vaja selleks, et meie tööturu statistikas oleksid võrdlusandmed teiste riikide tööturu näitajatega.
Ennast töötukassas registreerinud oli mais keskmiselt 44 658, mis teeb registreeritud töötuse määraks 6,3 protsenti. Töötuid oli 8,3 protsenti vähem kui eelmise aasta mais. Talvel töötus tavaliselt kasvab natuke ehk kui me vaatame arve aasta algusest, siis oli töötute arv jaanuariga võrreldes vähenenud 12,6 protsenti. Absoluutarvudes tähendab see, et oli 6459 töötut vähem.
Kui tulla Viljandimaa arvude juurde, siis siin on registreeritud töötuse määr üks Eesti väiksemaid, 4,8 protsenti, jäädes alla vaid Hiiumaale (3,2 protsenti). Vähenemised on olnud samas suurusjärgus nagu Eestis keskmiselt. Viljandimaal tervikuna oli töötus eelmise aasta maiga võrreldes vähenenud 8,6 protsenti, mis on absoluutarvudes natuke alla 100 inimese. Viljandimaal oli mais keskmiselt 1004 töötut. Viimase viie aasta rekord oli 2021. aasta märtsis: siis oli Viljandimaal registreeritud töötuid 400 võrra rohkem.
Viljandi vallas oli töötus vähenenud 16,1, Viljandi linnas 7,2, Põhja-Sakala vallas 6 ja Mulgi vallas 0,6 protsenti. Absoluutarvudes olid töötute arvud väikesed, jäädes mais 158 (Põhja-Sakala vald) ja 387 (Viljandi linn) vahele.
Seega ka tööturu andmed toetavad väidet, et majanduses käib kerge kosumine. Peab lihtsalt lootma, et üldine olukord maailmas hullemaks ei lähe. Sõda Iisraeli ja Iraani vahel kogub vaikselt tuure ja Ukraina sõja lõpp-punkti ka ei paista kuskilt.