/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/06/12/16915588t1ha2ca.jpg)
- Naaber kavatseb keskkonnaloa vaidlustada
- Ehitaja hinnangul ei mõjuta ehitus pinnast rohkem kui igatalvine külmumine
- Ehitus võib veel 2027. aastal valmida
Kahe kuu pikkuseks veninud pausi järel tohib ehitusfirma Nordecon järgmisel nädalal Viljandi spaahotelli rajamist jätkata, sest keskkonnaamet ei võtnud arvesse tulevase hotelli lähinaabri soovi korraldada keskkonnamõjude hindamine, mis oleks töö jätkumise vähemalt kaks aastat edasi lükanud.
Ehituse projektijuhi, aktsiaseltsi Nordecon esindaja Priit Murmanni sõnul jõudis keskkonnaluba ehitajani kolmapäeval, sel nädalal teeb ehitaja töö jätkamiseks ettevalmistusi ning vundamendisüvendist vee pumpamine ja viie meetri sügavusele ulatuva vundamendi kaevamine jätkuvad tuleval nädalal.
Keskkonnaametilt põhjalikku analüüsi ja keskkonnamõju hindamist nõudnud, anonüümseks jäänud naaber on lubanud asja edasi kaevata. Ta on ehitusinseneri ja juristide abiga kirjutanud keskkonnaametile, et juba ehituse algus on toonud kaasa tema maja ja naabermajade vajumise ning ta esindab vaidluses lähikonna majaomanikke.
Keskkonnaamet teatas neljapäeval, et on väljastanud spaahotelli ehituse jätkamiseks loa, mis seab tingimused riskide maandamiseks ning kohustab ehitajat põhjaveetaseme muutusest puudutatud majapidamised ühisveevärgiga ühendama. Ameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et põhjavee ümberjuhtimisega ei kaasne negatiivset mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile. "Suurprojektide puhul on teatav keskkonnamõju vältimatu, ent Viljandi järveäärse ehituse puhul on võimalik leida riskide maandamiseks mõistlikud meetmed," märkis ta. Keskkonnaluba tugineb ekspertarvamusel, mille järgi taastub veetase pärast ümberpumpamise lõppu.
Keskkonnaloas on lisaks joogivee tagamise nõudele teisigi nõudeid. Pinnase vajumise kaardistamiseks tuleb ümber ehitusplatsi paigaldada kõrgusmärgid ehk reeperid ja mõõtmisi teha iga nädal. Samasugused mõõtemärgised tuleb paigaldada ümberkaudsete majade vundamendile, kui omanikud sellega nõustuvad. Pinnase vajumise avastamise korral tuleb alustada ekspertiisi ning esitada tulemused omavalitsusele.
Priit Murmanni kinnitusel on palju eeltööd ehituse jätkamiseks juba tehtud ja majadele reeperid paigaldatud, keskkonnamõju hindamise protsessi pole aga ehituse kui ajutise töö puhul tarvis. Naaberhooned on Murmanni sõnul kontrollitud ja ehitusseisund fikseeritud ning kui töö käigus peaks juhtuma, et avastatakse naaberhoonete juures muutusi, tegutseb Nordecon seadusi ja varasemat praktikat aluseks võttes.
/nginx/o/2025/06/12/16915881t1hea94.jpg)
Küsimusele, kui suur on oht, et töö käigus võivad Viljandi järveäärse piirkonna eramud vajuma hakata, vastas Murmann, et Nordecon tugineb oma arvamustes ja järeldustes geotehniku ekspertarvamusele, mille kohaselt ei mõjuta vee äravõtmine ja hilisem tagasipanek pinnast rohkem kui mõni sentimeeter ning selle mõju on võrreldav igatalvise külmumise mõjuga.
Keskkonnaloa väljastamist vaidlustavat naabrit nõustanud kaheksanda kategooria volitatud ehitusinsener, mitme kõrgkooli õppejõud Mait Mets seevastu on seisukohal, et Nordecon seisab silmitsi Eestis üliharuldase nähtuse sufosiooniga. Selle tagajärjel võivad esineda väga suured vajumised ja pinnasemuutused, millega hakkamasaamine on keeruline protsess. Metsa hinnangul on võimalik, et Viljandi järve äärne ala ongi Eestis ainuke koht, kus ehitajatel on tulnud sufosiooniga tegemist teha.
Grossi Toidukaupade nime all tuntuks saanud ettevõttele OG Elektra enam kui 40 miljonit eurot maksma minev Viljandi spaahotelli ehitus pidi valmima 2027. aasta suvel. Tekkinud probleemide tõttu on ehitaja nüüdseks kaks kuud kaotanud. OG Elektra omanik Oleg Gross nentis paar nädalat tagasi Sakalale, et pärast ehitajaga lepingu sõlmimist on ta tajunud, et ehitusele püütakse igatpidi pidurit tõmmata, ehkki see ei ole kaugeltki äriline objekt.
"Ehitusõigus on meile antud ja ma ei näe võimalust, et me ei saa seda lõpuni valmis ehitada, aga venitamine on võimalik," nentis Gross. "Lõpuni kinni hoida ei saa, aga eks selline asi võta emotsionaalselt ka hoogu maha."
Gross on kinnitanud, et ehitab spaahotelli igal juhul valmis. Tagasilöögi sai ehitus aprilli hakul, kui selgus, et vundamendi kaevamine ja vee väljapumpamise katsetused jätsid ümbruskonnas 29 kaevu tühjaks. Neist vähem kui kümme olid sellised, mis olid mõnele majapidamisele ainsaks joogivee saamise kohaks. Ehitaja reageeris ruttu ning nädalaga said kõik tühjaks jäänud kaevuga majad ühenduse linna veevärgiga. Keskkonnaamet kinnitas, et arvestas keskkonnaloa andmisel ehitaja kiiret tegutsemist probleemi lahendamisel.
Kaevud jäävad töö ajaks kuivaks, kuid vesi taastub seal ekspertide hinnangul pärast vundamenditöö lõppu ehk aasta lõpuks. Suvel saavad tühja kaevuga majapidamised aia kastmiseks vett ehitaja kulul.
Keskkonnaloas on kümmekond punkti, mida Nordecon selle küsijana peab järgima. Näiteks tuleb enne pumpamise alustamist mõõta veetaset üheksas kaevus ja ka Mädalepiku allikas. Kord kuus tuleb käia kaevude veetaset kontrollimas, seejuures on kaevu omanikul võimalik mõõtmisest keelduda. Juhul kui töö käigus jääb veel mõne kinnistu kaev tühjaks, peab ehitaja need kinnistud oma kulul ühisveevärgiga ühendama.
Väljapumbatavat vett peab regulaarselt kontrollima, et see poleks saastunud nafta, ammooniumi või mõne muu ainega, mis varasemast on võinud kinnistule settida. Pinnase vajumise kaardistamiseks tuleb ehitajal paigaldada reeperid ümber ehitusplatsi ning kinnitada need ka lähiümbruse majade vundamendi külge. Need annavad võimaluse kord nädalas mõõta, ega pinnas ole vajunud. Korralduse kohaselt peab reeperi seadma ka staadioni tribüüni külge ning kohe, kui mõõtmine näitab vajumist, tuleb ehitus seisma panna.